• 23.07.19, 10:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miks ühiskond ei saa rahapesu eest midagigi tagasi?

Äripäeva 15. juuli uudise kohaselt sai Läti Rigensise pank kohalikult finantsinspektsioonilt miljon eurot trahvi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste reeglite rikkumise eest. Ka varem on olnud erinevaid uudiseid suurtest trahvidest ja trahviohtudest: Dansket võib oodata üle 500 miljoni euro suurune trahv Taani järelevalvelt seoses kahtlaste mitteresidentide äriga, mida peaasjalikult kultiveeriti Eesti filiaali kaudu. Rääkimata siinjuures hiigeltrahvidest, mida määravad USA ametkonnad, mh finantsjärelevalvajad.
Siim Tammer
  • Siim Tammer Foto: Finantsinspektsioon
Arusaadavalt tekib küsimus, miks selliseid uudiseid Eestist ei tule? Miks meie ühiskond ei saa rasketest finantssektori rikkumistest midagigi tagasi?

Seotud lood

Uudised
  • 12.07.19, 09:00
Finantshuvide kaitse
Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega on edaspidi võimalik tulemuslikult uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid nagu näiteks EL fondidest saadud soodustuste, liidu tulude ja rahastatavate hangetega seotud kelmused. Samuti on võimalik tõhusamalt uurida nende kuritegudega saadud kriminaalse tulu rahapesu.
Uudised
  • 16.05.19, 12:07
Finantsjärelevalvete rahvusvaheline koostöö on võtnud uued mõõtmed
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler tegi täna, 16. mail 2019 Riigikogule ettekande Finantsinspektsiooni 2018. aasta tegevuse kohta.
Uudised
  • 08.05.19, 09:30
Eelnõu karmistab virtuaalvääringu tegevuslubade andmist
Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, millega karmistatakse virtuaalvääringu tegevuslubasid puudutavat regulatsiooni teenusepakkujatele, kes tegelevad virtuaalvääringu ostu ja müügiga ning rahakotiteenuse pakkumisega.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele