Finantssektori rikkumised võivad tulevikus kaasa tuua suured trahvid

Tallinna Tehnikaülikooli tegevus pettusest teavitanud nooremteaduri eest hoiatamisel on hea näide keelatud survemeetmest, mille eest tuleb riigil tagada kaitse. Selline põhimõte sätestati 7. oktoobril 2019 Euroopa Liidu ministrite heaks kiidetud direktiiviga, kusjuures hääletamisest hoidusid Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Iduettevõtted nõuavad riigikogult äriseadustiku muutmist, millega pääseksid notaritest ja tooksid Eestisse igal aastal ligi 300 miljonit eurot väliskapitali. Notarite meelest pole seaduse muutmine hea mõte.

Äripäeva 15. juuli uudise kohaselt sai Läti Rigensise pank kohalikult finantsinspektsioonilt miljon eurot trahvi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste reeglite rikkumise eest. Ka varem on olnud erinevaid uudiseid suurtest trahvidest ja trahviohtudest: Dansket võib oodata üle 500 miljoni euro suurune trahv Taani järelevalvelt seoses kahtlaste mitteresidentide äriga, mida peaasjalikult kultiveeriti Eesti filiaali kaudu. Rääkimata siinjuures hiigeltrahvidest, mida määravad USA ametkonnad, mh finantsjärelevalvajad.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.