Ettevõtte kehv maine võib muuta tööle kandideerijad ettevaatlikuks ja kõhklevaks. Kui tegutsetakse veel ühiskonnas vähem prestiižikates tegevusvaldkondades, peab firma oma kuvandile tavapärasemast rohkemgi panustama.
Sirvides töökuulutusi, võib märgata, et mõni ettevõte otsib alailma töötajaid. Põhjused võivad olla erinevad, kuid tekib küsimus: miks inimesed seal töötada ei taha? Või äkki ei vasta nad tööandja ootustele? Kui avalikkusesse jõuavad uudised, et töötajad pudenevad oma ametipostidelt nagu õunad puust, ja seda üsna vahelduvas rotatsioonis, siis kas järgmised huvilised julgevadki kandideerida? Millise eelarvamusega? Liiatigi, kui mõni endine töötaja üksikasjalisi kogemusi jagab? Või kes tahab kaubandusettevõttesse tööle asuda teadmisega, et tööpäev on väga pikk, palk väike ja tekkiv puudujääk tuleb oma pisukesest teenistusest kinni maksta? Ilmselge on, et negatiivse mainega ettevõttesse minnakse tööle teatud reservatsiooni ja mööndustega, kui valdkond ja töö väga meeldivad, või pole erilisi valikuvõimalusi. Aga on ka ettevõtteid, kellel võib olla hea maine, ent tegevusvaldkond vastumeelne või -võetamatu.
Seotud lood
Värbamistehnika peab tänapäeval sobima õige turundus- ja müügitaktikaga. Tugev tööandja bränd ja hea maine nii internetis kui ka internetivälises keskkonnas on väga oluline, et parimaid kandidaate ligi meelitada ning häid töötajaid hoida.
Palgainfo Agentuur annab ülevaate värskest tööturu- ja palgauuringust „Tööturu ja tasustamise trendid sügis-talv 2015/16”.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.