Tööandja maine võib olla tähtsam kui palganumber

Sirvides töökuulutusi, võib märgata, et mõni ettevõte otsib alailma töötajaid. Põhjused võivad olla erinevad, kuid tekib küsimus: miks inimesed seal töötada ei taha? Või äkki ei vasta nad tööandja ootustele? Kui avalikkusesse jõuavad uudised, et töötajad pudenevad oma ametipostidelt nagu õunad puust, ja seda üsna vahelduvas rotatsioonis, siis kas järgmised huvilised julgevadki kandideerida? Millise eelarvamusega? Liiatigi, kui mõni endine töötaja üksikasjalisi kogemusi jagab? Või kes tahab kaubandusettevõttesse tööle asuda teadmisega, et tööpäev on väga pikk, palk väike ja tekkiv puudujääk tuleb oma pisukesest teenistusest kinni maksta? Ilmselge on, et negatiivse mainega ettevõttesse minnakse tööle teatud reservatsiooni ja mööndustega, kui valdkond ja töö väga meeldivad, või pole erilisi valikuvõimalusi. Aga on ka ettevõtteid, kellel võib olla hea maine, ent tegevusvaldkond vastumeelne või -võetamatu.