Arvete parandamise vorminõuded ei tohi rikkuda neutraalsuse põhimõtet, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
- Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling
Euroopa Kohus on varasemalt öelnud, et käibemaksudirektiivi artikli 90 lõige 1 kohustab liikmesriike vähendama maksustatavat väärtust ja seega ka käibemaksusummat, mis tuleb maksukohustuslastel tasuda iga kord, kui pärast tehingu tegemist ei ole maksukohustuslane saanud osaliselt või täielikult kätte tasu. See säte on käibemaksudirektiivi aluspõhimõtte väljendus, mille kohaselt koosneb maksustatav väärtus tegelikult saadud tasust ning millest tuleneb, et maksuhaldur ei saa käibemaksuna koguda suuremat summat, kui maksukohustuslane ostjalt sai1.
Seotud lood
Ettevõtluse/mitte-ettevõtluse proportsiooni arvutamise juhiseid Euroopa Kohtu kaasuses analüüsib Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Rahvusvahelistes vetes sõitevast merelaevast ja selle laevaga otseselt seonduva 0% käibemaksuga maksustamisest kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Seaduses on üks lause, aga selle kohta on seni olnud arvukalt vaidlusi nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka Riigikohtu tasemel. Tundub, et selle sätte tõlgendamine on pidevas muutumises.
Käibemaks tuleb müüjal riigile maksta isegi siis, kui arve on ostjale saadetud puudustega, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.