Ettevõtluse/mitte-ettevõtluse proportsiooni arvutamise juhiseid Euroopa Kohtu kaasuses analüüsib Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
- Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling Foto: Meeli Küttim
KMS § 29 lg 4 sätestab, et kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii maksustatava ettevõtlusega seotud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult maksustatava ettevõtlusega seotud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik maksustatavate tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest. See tähendab, et maksumaksja peab ise suutma eristada oma raamatupidamises millised kulutused on ettevõtlusega seotud ja millised mitte ning vajadusel esitama maksuhaldurile taotluse mahaarvamiskorra määramiseks.
Seotud lood
Rahvusvahelistes vetes sõitevast merelaevast ja selle laevaga otseselt seonduva 0% käibemaksuga maksustamisest kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Seaduses on üks lause, aga selle kohta on seni olnud arvukalt vaidlusi nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka Riigikohtu tasemel. Tundub, et selle sätte tõlgendamine on pidevas muutumises.
Käibemaks tuleb müüjal riigile maksta isegi siis, kui arve on ostjale saadetud puudustega, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling selgitab siseriikliku pöördmaksustamise ja sisendkäibemaksu mahaarvamise reegleid.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.