• 28.05.19, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtte ülemineku tõlgendamine käibemaksuseaduse tähenduses

Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Seaduses on üks lause, aga selle kohta on seni olnud arvukalt vaidlusi nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka Riigikohtu tasemel. Tundub, et selle sätte tõlgendamine on pidevas muutumises.
Maksunõustaja Tõnis Elling selgitab ettevõtte üleminekut käibemaksuseaduse tähenduses
  • Maksunõustaja Tõnis Elling selgitab ettevõtte üleminekut käibemaksuseaduse tähenduses Foto: Meeli Küttim
Ühes värskes kohtulahendis1 juhtus koguni nii, et Riigikohus muutis oma senist praktikat, mis tähendab, et maksumaksjatel tuleb selle sätte tõlgendamisel olla endiselt väga tähelepanelikud. Järgnevalt annan ma otsuste tegemise järjekorras ülevaate Riigikohtu seisukohtadest selles küsimuses. Küll aga kõigepealt sellest, miks see säte üldse nii oluline on.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele