Kes on PEP?

Lühend PEP tuleb inglisekeelsest väljendist Politically exposed person. Eesti keeles on selle vasteks Riikliku taustaga isik ehk eraisik, kes täidab või on viimase aasta jooksul täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid või kes on sellise isiku pereliige või lähedane kaastöötaja. PEP-ide tuvastamine on oluline, kuna pankadel on kohustus kohandada PEP-ide suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid.

- Riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid

- Parlamendiliikmed või sarnaste seadusandlike organite liikmed

- Erakondade juhtorganite liikmed

- Ülemkohtute ja riigikohtu liikmed

- Riigikontrolli ja keskpankade nõukogude liikmed

- Suursaadikud ja asjurid

- Kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid maa-, õhu- ja mereväes

- Riigiettevõtete juhatuse ning haldus - või järelevalveorganite liikmed

- Rahvusvaheliste organisatsioonide juhid, juhi asetäitjad ja juhtorgani liikmed või samaväärseid ülesandeid täitvad isikud, kes ei ole kesk- või alamastme staatuses

PEP-i pereliige on abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik, lapsed, vanemad ja nende abikaasad või abikaasaga samaväärseks peetavad isikud. PEP-i lähedased kaastöötajad on näiteks eraisikud, kes omavad koos PEP-iga äriühingut või mistahes õiguslikku ühendust või on PEP-iga lähedastes ärisuhetes. Samuti ka näiteks isik, kes on juriidilise isiku või õigusliku üksuse, mis on teadaolevalt asutatud PEP kasuks, ainus kasusaav omanik.

Kui teie pereliige on PEP, siis on oluline teada, et ka teie olete PEP. Piiranguid rahaliste vahendite kasutamisel PEP-idele ja nende lähikondsetele ei ole. Küll aga võivad pangad kehtestada oma reeglid PEP-ide ja nende lähikondsete teenindamiseks, kuna tegemist on kõrgendatud riskiindikaatoriga. Kindlasti peaksid PEP-ide lähikondsed olema valmis andma pangale täiendavaid selgitusi varade- ja tehingutes kasutatavate vahendite päritolu kohta.

Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust erinevates seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses nimetatud ametiasutustele või isikutele. Seaduse alusel pangasaladust saama õigustatud isikud on loetletud Krediidiasutuste seaduses. Seaduses nimetamata isikutele võib pangasaladust avaldada ainult kliendi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku olemasolul.

Pank omal initsiatiivil (v.a isikusamasuse tuvastamine PPA andmebaasi kaudu) kliendiandmeid Politsei- ja Piirivalveametile ei saada. Pank peab edastama kliendiandmed Politsei- ja Piirivalveametile juhul kui viimane viib läbi kriminaalmenetlust ning andmed edastatakse sel juhul vastusena järelepärimisele.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab krediidiasutust säilitama kliendi isikusamasuse tuvastamisega seotud dokumente (ja nendel olevaid andmeid) vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.

Allikas: Eesti Pangaliit