• 24.01.19, 11:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väiksemate tööõnnetuste uurimine uue TTOSi alusel

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg selgitab, kas ja kuidas peab tööandja uurima väiksemaid tööõnnetusi muudetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel.
Väiksemate tööõnnetuste uurimise reeglid
  • Väiksemate tööõnnetuste uurimise reeglid Foto: scanpix
Küsimus: Kuulsin, et tänu seadusemuudatusele ei pea tööandja enam tühiseid tööõnnetusi uurima. Mis selles osas täpsemalt muutus?
Vastab Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Ükski tööõnnetus pole tühine. Aasta algusest hakkasid tõesti kehtima muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja määruses, mis reguleerivad tööõnnetuste uurimist. Muutumatuks aga jäi põhimõte, et tööandja peab uurima kõiki toimunud tööõnnetusi.
Küll on vähenenud tööandja kohustused, mis on seotud kergete tööõnnetustega, millega ei kaasnenud kannatanu ajutist töövõimetust ehk rahvakeeli haiguslehele jäämist. Kui selline õnnetus juhtus, võib tööandja otsustada uurimise viisi ja toimingute üle. Määruses on toimingute loetelu, mida uurijal tuleb üldjuhul tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks teha. Kerge, töövõimetust mitte põhjustanud tööõnnetuse puhul saab tööandja otsustada, milliseid toiminguid on õnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks vaja teha ja milliseid mitte.
Selliste tööõnnetuste puhul ei ole tööõnnetuse raporti koostamine ning kannatanule ja Tööinspektsioonile esitamine kohustuslik. Kuid ka need tööõnnetused peab tööandja ettevõttesiseselt registreerima ning tegema uurimise tulemused teatavaks mitte ainult kannatanule vaid ka töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajate esindajatele.
Uuest aastast jõustunud seadusemuudatuste kohta saab lugeda SIIT.
Allikas: tooelu.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele