Majandusüksused ostavad või valmistavad kapitalimahukat põhivara tavaliselt laenu abil. Laenuga finantseeritud materiaalse põhivara soetusmaksumuse arvestamisel tekib aga küsimus, mille üle jätkuvalt vaieldakse: kas intressikulu on õige lülitada põhivara soetusmaksumusse või mitte.
- Juta Tikk käsitleb laenukasutuse kulutuste teemat Foto: erakogu
Materiaalse põhivara all mõistetakse füüsilist keha omavaid objekte, mida majandusüksus kasutab toodete tootmiseks, teenuste osutamiseks, rendile andmiseks või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Näiteks maa, seadmed, veokid, hooned (või osa hoone(te)st ja nendega seotud õigused, näiteks hoonestusõigus). Materiaalne põhivara on ka näiteks arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes varade säilitamise või eksponeerimise tõttu alalhoidmisele määratud vara. Materiaalse põhivara arvestust käsitleb RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara”.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.