Mida peaks teadma enne töölepingu sõlmimist

Just sellele teemale keskendub ka täna algav Tööinspektsiooni kampaania „Tunne oma õigusi – lepingueelsed läbirääkimised“.

Eesti töökeskkond on pidevas arengus. Inimesed vahetavad sagedamini töökohti, õpivad uusi ameteid ning loovad ettevõtteid. Ühes sellega muutuvad sagedasemaks ja olulisemaks ka töölepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised ning seda nii tööandja kui töötaja jaoks. 

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tuleks Eestis oluliselt rohkem läbi rääkida. „Hea töösuhte aluseks on selgus ja mõistmine. Tööandja ja töötaja peaksid juba enne lepingu sõlmimist teada andma, millised on nende ootused teineteisele,“ ütles Maripuu. „Töötasu, töötingimused, puhkus, töö ja pereelu ühitamise võimalused on vaid mõned näited teemadest, millest tuleks juttu teha enne lepingule allkirja andmist. Hästi läbi räägitud leping vähendab oluliselt hilisemaid vaidlusi töövaidluskomisjonis või kohtus,“ lisas ta.

Eelmisel aastal oli tööhõive määr Eestis 69,4%, mis on taasiseseisvusaja kõrgeim. Hõivatute arv kasvas võrreldes 2014. a 3% ehk 16 000 inimese võrra. 

Töövaidluskomisjonidele esitati mullu 2691 avaldust. Enim pöörduvad töötajad saamata jäänud lõpparve ja töötasude nõudes, kuid teisel kohal kõikidest nõuetest on aastaid olnud töölepingu ülesütlemise vaidlustamised. 

Kampaania „Tunne oma õigusi – Lepingueelsed läbirääkimised“ on suunatud Eesti tööealisele elanikkonnale ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lepingueelsete läbirääkimiste olulised teemad leiate siit: 

 

Mis rolli kannavad lepingueelsed läbirääkimised? Milles peaks kokku leppima?   Mis on põhjendatud huvi ning mida võib ja ei või küsida töötajalt läbirääkimiste käigus? Kas tead enda töötasu brutos ja netos? Mis juhul võib tööandja seda vähendada? Kas ja mis tingimustel on töötajal õigus tervisepäevale? Kas saad ise enda puhkuse aja valida? Kas ja kuidas peaks olema kokku lepitud koolitusvõimalused?

 

Kas vastutad töökohal toimunu eest isikliku varaga? Kas tööga alustamine on vaadeldav töölepingu sõlmimisena? Millised on töölepingu nö tüüptingimustega versiooni kasutamise ohud?

 

Kas tööleping peab sisaldama viiteid seadusele ja millised tingimused on töölepingu sõlmimisel alati kokkuleppelised?