Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja tööõiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, kas töötajale väljamakstud välislähetuse päevaraha piirmäära ületavad summad tuleb arvestada keskmise töötasu arvutamise hulka.
- Lähetuse päevaraha ja keskmine töötasu Foto: Meeli Küttim
Lugeja küsib:
Aasta algusest muutus tulumaksuseadus ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on nüüd 50€ välislähetuse esimese 15 päeva kohta ja 32€ iga järgneva päeva kohta. Üle piirmäära tasutud päevaraha pole enam erisoodustus, vaid töötasu. Kas töötajale väljamakstud piirmäära ületavad summad tuleb arvestada keskmise töötasu (nt puhkusetasu) arvutamise hulka või mitte?
Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja tööõiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu: Päevaraha piirmäära ületav osa ei lähe arvesse keskmise töötasu arvestamisel, kuigi seda maksustatakse nagu töötasu. Maksuõiguslikus mõttes tuleb välislähetuse piirmäära ületava osa pealt maksta maksud nagu töötasult, aga töötajale ei maksta seda välja kui töötasu. Tegemist on välisriigis viibimise eest igapäevakulude katteks makstava hüvitisega, mitte tööülesannete täitmise eest makstava tasuga. Lähetuses viibitava aja eest tuleb töötajale lisaks hüvitisele maksta ka töötasu.
Palgatulu tulumaksuseaduse mõistes on kirjas tulumaksuseaduse § 13 lõigetes 1-2. Lõige 3 ütleb, et kui välislähetuse päevaraha ei ületa piirmäära, ei kuulu see tulumaksuga maksustamisele. Lõikes 2 on kirjas, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Töölepingu seadus defineerib töötasu kui töö eest makstava tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu.
Tulumaksuseadus kasutab mõistet palgatulu, mis hõlmab nii töötasu kui ka muid töö- või teenistussuhtes lepingu alusel makstavaid tasusid ja hüvitisi. Keskmise töötasu määrus aga ütleb üheselt, millist tasu töötasuna teenitud summalt tuleb ja saab keskmise töötasu väljaarvutamisel arvesse võtta.
Autor: Tööinspektsioon
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.