Inflatsioon on näidanud langustrendi alates 2013. aasta suvest ning alanenud jaanuaris viimaste aastate madalaimale tasemele. Aasta teisel poolel hinnatõus mõnevõrra kasvab, prognoosib Rahandusministeerium.
„Seda soodustab hoogsa palgakasvuga kaasnev teenuste hinnatõus, tasuta teenuste mõju taandumine sügisest ning toiduainete oodatav kallinemine aastataguse madala võrdlusbaasi tõttu,“ selgitas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Inflatsioonisurved on taandunud ka euroalal, kus aastane hinnatõus alanes jaanuaris energiahindade languse tõttu esialgsel hinnangul 0,7 protsendini. Seda on soodustanud nõrgast globaalsest majandusaktiivsusest ning heast saagikusest tingitud toorainete hinnalangus ning euroala sisemajanduslik nõrkus.
Jaanuaris tõusid hinnad kuuga 0,4 protsenti ning aastases võrdluses pidurdus hinnatõus 1,1 protsendini. Inflatsioon alanes elektrituru mulluse avanemise mõju taandumise tõttu.
Lisaks elektrituru arengutele mõjutas hindu aasta alguses toidu ja alkohoolsete jookide kallinemine ning riiete ja jalatsite viimaste aastate suurimad allahindlused. Toidu hinnad tõusid kuuga 1,8 protsenti aiasaaduste ning piimatoodete kallinemise tõttu. Piimatoodete hinnad on välisturgudel viimase aasta jooksul tõusnud ning on nüüd hakanud ka siinseid jaehindu mõjutama. Alkoholi kallinemine on seotud sooduspakkumiste lõppemise ning aasta alguse tõusnud aktsiisimääradega.
Seotud lood
Tarbijahinnaindeks muutus tänavu jaanuaris võrreldes mullu jaanuariga 1,1%, mis on nelja aasta väikseim hinnatõus.
Inflatsiooni aeglustumise põhjused olid Eestis sarnased ülejäänud euroala riikidega. Aeglasema inflatsiooni tingis peamiselt energia, eelkõige mootorikütuste ja kaugkütte odavnemine, vastavalt 3,1% ja 1,5%.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.