Tarbijahinnaindeks muutus tänavu jaanuaris võrreldes mullu jaanuariga 1,1%, mis on nelja aasta väikseim hinnatõus.
Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla 1,1% veebruaris 2010, mil see oli -0,1%. Tarbijahinnaindeksi muutus oli tänavu jaanuaris võrreldes eelmise aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,1%, teatas statistikaamet.
Kaubad olid mullu jaanuariga võrreldes 1,4% ja teenused 0,5% kallimad.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 0,5% ja mittereguleeritavad hinnad 1,3%.
Eelmise aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 3,2% kallinenud toit, mis andis kogutõusust ligi kaks kolmandikku. Sellest omakorda kolmandiku andsid aastaga 5,9% kallinenud piimatooted ja viiendiku 7,4% kallinenud köögivili.
70% toidu põhjustatud indeksitõusust tasandas jätkuv sideteenuste odavnemine. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 4,6% ja 6,7%.
Mootorikütus oli tänavu jaanuaris 3,1% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 18% kallinenud kala ning 15% odavnenud kohv ja suhkur.
Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suuremad mõjutajad 1,8% kallinenud toit ning rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid. Suurem mõju indeksile oli ka alkohoolsete jookide 3,4%-lisel hinnatõusul, mille põhjustasid jõulukuu soodusmüükide lõppemine ja uute aktsiisimäärade rakendumine.
Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal.
Tänavu vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2013. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2013.
Seotud lood
Inflatsioon on näidanud langustrendi alates 2013. aasta suvest ning alanenud jaanuaris viimaste aastate madalaimale tasemele. Aasta teisel poolel hinnatõus mõnevõrra kasvab, prognoosib Rahandusministeerium.
Inflatsiooni aeglustumise põhjused olid Eestis sarnased ülejäänud euroala riikidega. Aeglasema inflatsiooni tingis peamiselt energia, eelkõige mootorikütuste ja kaugkütte odavnemine, vastavalt 3,1% ja 1,5%.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.