Energia hind aeglustas inflatsiooni

Suur osa Eesti inflatsiooni aeglustumisest oli seotud aastataguse elektri hinnahüppe võrdlusbaasist välja taandumisega, mille tulemusena tarbitava energia hind alanes, ütles Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai. „See oli ka põhjus, miks inflatsioon hoolimata ülejäänud tarbijakorvi hinnakasvu kiirenemisest aeglustus. Viimastel kuudel on hinnalangus muutunud Eestis pisut laiapõhjalisemaks. Lisaks energiale odavnes jaanuaris aastavõrdluses veel 15 toote ja teenuse gruppi, mis moodustasid seejuures mahult ligi kolmandiku tarbijakorvist. Nende hulgas oli  mitmeid tööstustooteid ning toiduaineid,“ ütles Kattai.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb Eesti tarbijahindade inflatsiooniks 2014. aastal 2,1%.

Toiduained tervikuna kallinesid jaanuaris 3,2% võrreldes aasta varasemaga. Hinnatõusu hoidis üleval  puu- ja köögiviljade hooajaline kallinemine ning alkoholi aktsiisi tõus. Tubakaaktsiisi tõusu mõju avaldub olemasolevate laovarude tõttu tarbijahindades tõenäoliselt järgmise kolme kuu jooksul, nii nagu see toimus ka eelmisel aastal. Toiduainete hinnatase maailmaturul jaanuaris langes, aastavõrdluses kallinesid vaid üksikud kaubagrupid, eelkõige piima- ja lihatooted.

Eesti alusinflatsioon, st tarbijakorvi kallinemine ilma energia ning toiduaineteta, kiirenes jaanuaris 0,8%ni (detsembris 0,4%). Alusinflatsioon kiirenes peamiselt teenuste hinnatõusu tõttu, mis sideteenuseid kõrvale jättes ulatus 4%ni. Koos sidega oli teenuste hinnatõus jaanuaris 1,2%. Lisaks side odavnemisele hoidsid alusinflatsiooni väiksena ka nõrk majandusaktiivsus Eesti naaberriikides ning euro kursi tugevnemine aastavõrdluses. Alusinflatsiooni suurendas samas arvestuslikult 0,3 protsendipunkti Tallinna tasuta ühistranspordi mõju kadumine.

Tööstuskaupade hulgas on tähelepanuväärne riiete ja jalatsite inflatsiooni aeglustumine alates eelmise aasta sügisest.