Riigikontroll: huvigruppe kaasatakse  nagu juhtub

Riigikontroll leidis, et mitmetel juhtudel puudus ministeeriumil õigusakti väljatöötamisel selge plaan, keda ja millal on vajalik õigusakti väljatöötamisse kaasata.

Nii sotsiaalministeeriumis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis,keskkonnaministeeriumis ning haridus- ja teadusministeeriumis toimubkaasamine erinevate eelnõude koostamisel erinevalt. Huvirühmasid kaasatakse näiteks siis, kui ministeerium ei ole valdkonnas täielikult kompetentne ning kui huvirühm on suur ja jõuline. Teistel juhtudel sõltub kaasamine näiteks sellest, kui oluline eelnõu on ning kas on piisavalt aega ja raha, selgub auditist.

Samuti selgus auditi käigus, et pea pooltel juhtudest olid ministeeriumid kaasanud huvirühmad õigusakti väljatöötamisse alles kooskõlastamise faasis, kui eelnõu oli juba valmis. Sealjuures ei antud huvirühmadele üldjuhul kooskõlastamiseks piisavalt aega (vähemalt neli nädalat), et valmistada põhjalikult ette oma seisukohad.

"Liiga lühikese kooskõlastamisaja tingib tavaliselt poliitiline surve või vajadus seadus kiiresti rakendada," osutab audit sellise toimimise põhjustele.

Riigikontroll selgitas ka välja,et kaasamisprotsessi dokumenteeritakse ministeeriumides õigusaktide väljatöötamisel puudulikult.

"Huvirühmadele ei jõuta anda piisavalt tagasisidet, mis eelnõule esitatud ettepanekutega edasi saab või miks mõningate otsusteni eelnõu väljatöötamisel lõppkokkuvõttes jõuti. Kõiki kaasatavate arvamusi ei ole alati võimalik puuduliku dokumenteerimise tõttu hiljem tuvastada," heidab riigikontroll ette.

Ministeeriumid on mõningatel juhtudel põhjendatud sellist asjade käiku eelnõu

väljatöötava personali vähesusega.

Riigikontrolli hinnangul on kaasamise hea tava kahetsusväärselt rakendatud vaid

osaliselt, mis tähendab, et see kantud eelkõige ministeeriumi praktilisest huvist seadust kiiresti menetleda.