Riigikontroll toob oma auditis välja omamoodi kurioosumi, kus seadus jõustus kolm päeva enne avaldamist.
Tegemist oli välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega, mille juures tähistab auditi tabelis avaldamise ja jõustumise vahele jäävat aega päevades arv - 3. Kohtutäituri seadus ning ekspordi riikliku tagamise seadus hakkas kehtima aga üks päev pärast avaldamist, selgub auditist.
Juhuvalimi õigusaktide analüüs näitas, et koguni 56% seaduste puhul
jäi avaldamise ja jõustumise vahele ainult kuni üks kuu, mis on riigikontrolli hinnangul suurema osa seaduste puhul selgelt liiga lühike aeg.
"Uus seadus toob endaga kaasa palju muudatusi ning selle edukas rakendamine
eeldab ametnike, ettevõtjate või tavakodanike ümberõpet. Uute õigusnormide täitmise ettevalmistamiseks, näiteks teavitustegevuseks või oma igapäevase äritegevuse ümberkorraldamiseks, on vaja aega," rõhutatakse auditis.
Mitmete seaduste kiire jõustamise põhjuseks võib pidada ruttu ELi kohustuste
ülevõtmisega seoses. Riigikontrolli hinnangul tuleks ELi õiguse ülevõtmist ministeeriumides senisest paremini planeerida, et jätta ka riigikogule võimalus ülevõtmise kvaliteeti põhjalikumalt hinnata ning topeltkontrolli kaudu välistada hilisemaid ülevõtmise vigadest tingitud rikkumismenetlusi.
Analüüs viitas ka süsteemsele probleemile, kus seadusega soovitud toimet ei saavutatud jõustumise päeval täielikult, kuna seaduse rakendusaktid ei jõustu seadusega samal ajal sel lihtsal põhjusel, et need pole veel valmis.
Kõigi juhuvalimi seaduste volitusnormidest oli seaduse jõustumise päeval rakendusaktita tervelt 52%. Selle üks põhjus võis riigikontrolli hinnangul olla just seadusele antud lühike jõustumistähtaeg, mille jooksul ei jõutud rakendusakte ette valmistada ega valitsuses või ministeeriumides neid kehtestada. Teine põhjus on ministeeriumides levinud praktika, mille kohaselt hakatakse rakendusakti välja töötama alles seaduse jõustumisel. See aga pole kooskõlas normitehnika eeskirjaga, mille kohaselt peab rakendusakt jõustuma seadusega samal ajal.
Riigikontroll on oma auditis tsiteerinud presidenti, kes märkis oma 12.9.2011. aasta kõnes riigikogule järgmist:
„Olukord, kus eelnõu tuuakse täna riigikokku, homme võetakse vastu ja ülehomme jõustub, on täiskasvanuks saanud õigusriigis lubamatu. Iga vajutus hääletusnupule mõjutab inimeste saatust. See mõjutab praeguste ja tulevate põlvede ühiskondlikku edu ja üldist kasu, nagu ütleb põhiseadus."
Juhuvalimisse kuulunud seaduste jõustumise tähtaeg
Allikas: Riigikontrolli audit
Seotud lood
Riigikontroll heidab justiitsministeriumile ette aastate pikkust suutmatust luua tulemuslikku õigusaktide mõju analüüsimise korraldust, mistõttu ei ole õigusakti vastuvõtjatel ega ka avalikkusel piisavat ja usaldusväärset infot seaduse võimalike tagajärgede kohta.
Riigikontroll leidis õigusaktide seletuskirju analüüsides, etministeeriumides on huvirühmade õigusloomesse kaasamise praktika väga erinev ning tihti tehakse seda vormi täiteks, kui eelnõu juba valmis.
Ministeeriumid ei kajasta õigusakti vastuvõtmisega kaasnevaid kulusid ja tulusid nii riigieelarvele kui ka eri osapooltele ega oma nendest ülevaadet, leidis riigikontroll juhusliku valiku alusel eelnõude seletuskirju lapates.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.