Domeenireformi lõpetava 5. jaanuari eel on ümber registreeritud vähem kui pooled 80 000 registreeritud .ee domeenist. Ümber registreerimata domeenid jäävad veebruarini ootele, pärast seda lakkavad need töötamast.
Ümberregistreerimata domeenidele rakendatakse kustusumenetlust, mille tulemusena domeenid muutuvad vabaks. Menetluse esimesed 30 päeva on aegumisperiood, mille käigus avalikus domeeniregistris tehakse nime juurde märge "kustutamisel", kuid domeen on veel kasutatav.
Seejärel veebruaris muutub domeen mitteaktiivseks ja sellega seotud koduleht ja e-postiaadress lakkavad töötamast. Alates aprilli algusest ümberregistreerimata domeenid vabaks kõigile soovijatele ja neid on võimalik „kes ees, see mees“ printsiibi järgi üldises korrras registreerida.
Mitte kasutuses olevate domeenide seas Eesti Interneti SA juhatuse esimehe Marek-Andres Kautsi sõnul hulk väärtuslikke domeene, mille uuesti registreerimise ja kasutuselevõtu vastu tuntakse suurt huvi.
„Homme õhtuks, kui lõpeb kuuekuuline ümberregistreerimisperiood, on selge, kui palju .ee domeene on reaalselt kasutuses ja kui suur osa vana registri mahust on sinna jäänud zombi'd,“ ütles Kauts. Praegu on tema sõnul korrastatud registris kokku 40 000 domeeni, millest ümberregistreeritud vanu on 30 000. Iga päev registreeritakse ümber suurusjärgus 500 domeeni, viimastel nädalatel umbes 900 domeeni.
Seotud lood
Homme lõppeva .ee domeenide ümberregistreerimise eel on tuhanded tuntud .ee lõpuga domeenid registreerimata, mistõttu võivad need uutele omanikele liikuda. Seda, kas sinu domeen vajab ümberregistreerimist, saab lihtsalt kontrollida.
Eesti Interneti SA teatel on tänaseks ümber registreeritud ainult 4000 ehk 5% enne 5. juulit Eestis registreeritud ligi 79 000st domeeninimest, mille kehtivus lõppeb 5. jaanuaril 2011.
Eile lõppes domeenireform, mille käigus ümber registreerimata .ee domeenid lähevad kustutamisele. Endist omanikku ootab domeen veel veebruarini.
Eesti domeenide ümberregistreerimise lõpuni on jäänud kümme päeva, misjärel alustatakse registreerimata domeenide kustutamist.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.