Kohustuslik e-aruandlus ettevõtjate turmtule all

Alates jaanuarist peavad ettevõtjad oma majandusaasta aruanded esitama uues keskkonnas, mis võib vähem kogenud raamatupidajale olla tõeline kadalipp. Esimese kahe kuuga on aruandega maha saanud tuhatkond ettevõtjat ehk protsent kõigist aruandjatest.

"Kõik osaleme pilootprojektis kohustuslikus korras. Praegu ongi nii, et seda süsteemi parandatakse igal kuul vastavalt tagasisidele, ja see ei ole kõige tervislikum," nentis Deloitte Eesti partner ja vannutatud audiitor Veiko Hintsov.

Teiste arenenud Euroopa riikide kogemus näitab, et süsteem on Eestis püsti pandud ja kohustuslikuks muudetud lausa ülehelikiirusel. Taanis alustati samasugust e-aruandluse projekti kümme aastat tagasi ja esimesi aruandeid sai uues süsteemis esitada alles viis aastat hiljem. Kohustuslikuks muudetakse Taanis e-aruandlus alles järgmisel aastal.

Süsteemi sundrakendamine näitab Eesti eesrindlikkust

Võrdluseks, Eestis moodustati e-aruandluse sisseviimise komisjon alles 2008. aasta kevadel ning see kinnitati sama aasta novembris. Juba tänavu 1. jaanuaril pandi ettevõtjad fakti ette - aruandeid peab kohustuslikus korras uues keskkonnas esitama hakkama.

"Eesti on harjunud olema teistele riikidele eeskujuks, mitte vastupidi," teatas justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik küsimuse peale, kas ta oskab nimetada riike, kus sama süsteem on nii kiiresti kohustuslikuks muudetud.

Raamatupidajad töötavad ilma juhendita

Asekantsleri kinnitusel läbis uus keskkond testperioodi juba enne seda, kui see kasutajatele avati. "See, et esimestel nädalatel keskkonda veelgi täiustati, ei takistanud mitte kuidagi aruannete esitamist," toonitas ta.

Eesti Raamatupidajate Kogu arutas üleeile Äripäeva küsimuste peale e-aruandluse teemat juhatuse koosolekul ja kogu juht Ingrid Niid nentis pärast koosolekut, et kasutajatel puudub korrektne juhend, mida millisel real näidata. Samuti võiks praktikute sõnul aruandele lisada veateadete sisulised selgitused. "Arvame, et süsteem on mõistlik, kuid kohustuslikuks täitmiseks veel veidi toores," sõnas Niid.

E-aruandlusega saavad hakkama professionaalid

"Arvame, et aastane kohanemisperiood oleks olnud vajalik, eriti väiksemate kogemustega raamatupidajatele. Kvalifitseeritud raamatupidaja saab aruande esitamisega hakkama," märkis raamatupidajate kogu juht.

 Osaühingu Kermarc Raamatupidamisteenused omanik Kersti Blieder nentis, et kuigi temal on uue keskkonnaga pigem positiivne kogemus, on raske leida põhjendust süsteemi kiirele kohustuslikuks muutmisele.

"Minu arvates seal midagi rasket pole, aga tänagi kohtasin ühe MTÜ juhti, kes käis koolitusel, aga ei saanud ikka mitte midagi aru ja palus nüüd minul sisestada enda aruande," rääkis ta.

Oma klientide kohta ütles Blieder, et umbes pooled ettevõtete juhid tahavad esiotsa proovida ise aruannet e-süsteemi sisestada ning teine pool keeldub sellest kohe. "Eks see on raamatupidajale lihtsalt lisatöö, paneme aruande niikuinii eelnevalt tavapärasel kujul kokku," sõnas ta.

 Mis toimub

    * XBRLile ehk e-aruandlusele üleminek 1. jaanuaril 2010 algas majandusaasta aruannete äriregistrile esitamise kohustuslik üleminek paberkandjalt või pdf-failide üleslaadimiselt aruannete loomisele ja kinnitamisele elektroonilises aruandluskeskkonnas.

    * Uue keskkonna kasutamisel on ka erandeid: üheaastasel üleminekuperioodil saavad endiselt pdf-formaadis faili üles laadida filiaalid, IFRSi kasutajad, konsolideeritud aruannete esitajad, saldoandmike süsteemi esitajad, krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, likvideerimis- ja lõpparuande esitajad ning äriühingud, kelle majandusaasta algas enne 01.01.2009.    * Üleminekuperioodil saab aruannet esitada ka notari kaudu. Notar esitab aruandluskohustuslase eest tema kätte viidud, uutele vormidele vastava allkirjastatud aruande kas paberil või elektroonilisel kandjal. Toimingu eest tuleb tasuda notaritasu.    * Kasutajate abistamiseks on registrite ja infosüsteemide keskus koostanud abimaterjali ning korraldab tasuta koolitusi.

Võrdlus

Uue keskkonna head ja vead

Plussid

     * Pikemas perspektiivis muutub kõigi raamatupidamiskohustuslaste info ühetaoliselt kättesaadavaks ja analüüsitavaks.    * Raamatupidamisaruannete keskmine kvaliteet paraneb. Tõenäoliselt tuleb seda tõdeda ka audiitorite aruannete osas.    * Paraneb andmete ristkasutus ja väheneb eri ametkondadele eraldi aruandluse koostamise ja esitamise vajadus.

Miinused

     * Kohustuslikuks tehti süsteem, mis on vigane, mida ei saada ega osata kasutada ja mida iga päev muudetakse.    * Süsteemis esineb vigu ja seda muudetakse endiselt, mistõttu ei saa keskkonda mõistlikult kasutada.    * Kogunenud on märkimisväärne kogus järelepärimisi süsteemi kohta, millele ei suudeta pakkuda piisavat kliendituge.    * Aruande süsteemis koostamise ja esitamise õiguslik raamistik vajab veel täiendamist.

Allikas: Audiitorkogu juhatuse esimees Toomas Vapper

Autor: Lemmi Kann, Piret Reiljan