Juhtkiri: E-aruandega aastasele lisaajale

Äripäev pakub teistsugust alternatiivi: kehtestada aastaks üleminekuperiood, mil võib majandusaasta aruande esitada nii paberil kui ka e-keskkonnas. Ettevõtjad saavad aega harjumiseks ja tagasiside andmiseks, audiitorid viperusteta oma tööd teha ja justiitsministeerium aruandluskeskkonda täiustada.

Ka Tallinna Tehnikülikooli õppejõud Ülle Madise pidas Äripäevale antud kommentaaris mõistlikuks enne uue süsteemi kohustuslikku rakendamist testida seda töös ja jätta piisav üleminekuaeg, et vältida lisakulusid, inimeste pahameelt riigi suhtes ja ka võimalikke seaduserikkumisi.

Meil on hea kogemus tulude e-deklareerimisest - see ei olnud kohustuslik (ei ole ka praegu), aga inimesed jagasid uue süsteemi eelised nobedasti ära: mugav ja kiire, sest kohustuse riigi ees sai täita kodust lahkumata, postikulusid kandmata ja järjekordades aega raiskamata. Nüüd täidab enamik tuludeklaratsioone elektrooniliselt.

E-deklaratsiooni populaarsuse taga on muidugi eelkõige seik, et saab kiirelt tagasi ka enammakstud tulumaksu. Sellist präänikut äriregister ettevõtjatele ei paku. Riigiametnikud on pea iga aasta "õnnistanud" ettevõtjaid mõne uue maksu- ja aruandlusvormiga, mida kohe täita tuleb. Eelhäälestus ei olnud seega e-aruandeks kõige parem. Lisaks on viperused andmete esitamisel varjutanud süsteemi eeliseid. Kiiruse ja mugavuse asemel katkuvad tuhanded raamatupidajad juukseid, sest vigane süsteem näpistab liialt kallist tööaega, tihti ei õnnestugi andmeid esitada. Või kui õnnestub, ei saa neid kätte audiitorid.

Võimalik, et nii mõnigi ettevõtja peab hoopis piitsaks seda, et nende andmed kiiresti avalikkusele kättesaadavaks muutuvad - konkurentidele näha ja ajakirjandusele kirjutada-rääkida.

Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee küsitlusele vastanuist vaid 7 protsenti on uue süsteemiga igati rahul, 54 protsenti arvab, et uus süsteem vajab testperioodi, viiendik sai e-aruandega vaatamata viperustele hakkama, umbes sama paljudele aga uus süsteem ei istu kuidagi. Lühidalt: asi on toores.

Me saame läbipõrunuks pidada riigi eksperimenti ettevõtjatega, kuid mitte süsteemi ennast. E-aruandlus tuleb niikuinii ja peabki tulema, aga mitte "linnukesena" mõne justiitsministeeriumi tegelase töökalendris ega e-riigi lonkava tiigrina, vaid süsteemina, mis hõlbustab ettevõtjate suhtlust riigiga.

Taanlastel kulus selle rakendamiseks viis aastat, ka muidu väga põhjalikud hollandlased võtsid asja rahulikult ja soovitasid pikka meelt teistelegi. Võtame meiegi rohkem aega uuega harjumiseks ja süsteemi täiustamiseks.

Autor: Lemmi Kann, Äripäev