Riigi soovi tulemuseks IT-arendused kiiresti ja iga hinnaga läbi suruda on puudulikult töötavad projektid ja inimeste pahameel, ütles TTÜ avaliku õiguse professor Ülle Madise.
Järgneb Ülle Madise kommentaar:
Üleolev suhtumine inimestesse, kes uusi kordi täitma peavad, ei ole hea haldustavaga kooskõlas. Võimalik, et puudulike arenduste jõuga läbisurumise põhjus on selles, et arendusi mõtlevad välja ja otsuseid teevad need, kel endal erialateadmised puuduvad ja kes ei viitsi või ei suuda arendatavasse valdkonda süüvida.
Alati on lihtne väita, et töötegijad on laisad ja oleks nagunii uuenduste vastu, mis neilt ikka küsida. Kui kulutused juba tehtud, tavatsetakse aga iga hinna eest tehtud valikuid kaitsta, isegi kui need ei tööta ette nähtud viisil.
Uute IT-süsteemide rakendamine lähtudes töötegijate ja klientide vajadustest nõuab palju loogilist analüüsi, infovahetust ja aega. Samas on see hea tulemuse saavutamiseks vältimatu. Selleks, et vältida lisakulusid, inimeste pahameelt riigi suhtes ja lõpuks võimalikke seaduserikkumisi, on mõistlik enne uue IT-süsteemi kohustuslikku rakendamist testida süsteemi tegelikus töös ja jätta piisav üleminekuaeg. Omariiklus on selleks, et teha kõike kõige paremini, ükskõiksus ja ülbus sellega kokku ei sobi.
Seotud lood
Riik viskas ettevõtjad piltlikult öeldes tundmatus kohas vette, kui tegi päevapealt kohustuslikuks e-aruande. Ainus alternatiiv - käia raha välja ehk esitada aruanne notari kaudu.
Eesti justiitsministeerium on tiigrihüppe asemel teinud raamatupidajatele ja audiitoritele karuteene, kuna muutis ülikiiresti kohustuslikuks verivärske ja alles täiustamisel oleva e-aruandluse süsteemi.
Justiitsministeeriumi ajaveebi riputatud info XBRL standardi aluseks võtnud riikide projektidest ütleb, et Eesti on ainuke Euroopa riik, kus see on kehtestatud kohustuslikuna.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.