Euroopa Keskpanga meediasse lekkinud konfidentsiaalses raportis rõhutab pank, et valuuta ühepoolne sidumine euroga ei tähenda, et sellega on enne eurole reaalset üleminekut revalveerimised ja devalveerimised välistatud.
„Ühepoolselt oma valuuta sidunud riikides või valuutakomiteega riikides on oluline avalikkusele selgelt teada anda, et kuni euro käibelevõtuni võib vahetuskurss euro suhtes muutuda,“ kirjutas pank agentuuri Bloomberg kätte sattunud raportis.
Nii Eesti, Läti kui Leedu on lubanud euroga seotud kurssi hoida kuni euro käibelevõtuni.
Euroopa Keskpank heidab ette ka puudulikku järelevalvet arengute üle Euroopa vahetuskursi mehhanismiga ERM II liitunud riikides. Edaspidi tuleb riikide eripärale enam tähelepanu pöörata, et vältida "nakkusohtu", kui ühe või teise riigi seotud kurss surve alla satub, märgib pank.
„Järelevalvemehhanismid ERM II osalevate riikide üle on ilmselgelt puudulikud,“ märgib pank.
Jäiga vahetuskursi tõttu on Balti riikide majanduse kohanemine tänases finantskriisis olnud palju valulisem kui ujuva valuutakursiga riikides. Nende konkurentsivõime naabrite suhtes on vähenenud. Samas on keskpanku sundinud fikseeritud kurssi hoidma suur valuutalaenude koorem, et vältida olukorda, kus majapidamised ja ettevõtted ei suuda enam laene teenindada. Edaspidi tuleb Balti riikides tõhustada reegleid, mis valuutalaenude väljastamist piiraks, manitseb pank.
Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank
Seotud lood
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia nentis eile ka Euroopa Parlamendis, et peab Eesti üleminekut eurole aastal 2011. võimalikuks tänu pingutustele, mis on tehtud euroga liitumise tingimuste täitmiseks.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.