Riik tahab maksustada siseriiklikud lähetused erisoodustusena

Ettevalmistamisel olev valitsuse määrus kaotab siseriiklike lähetuste maksuvabastuse, kuna sellise päevaraha maksmise kohustust tööandjale uue töölepinguseadusega ei panda. Kehtiva korra järgi on siseriikliku maksuvaba päevaraha ülempiir 80 krooni, seda ületav summa maksustatakse erisoodustusena.

Kahjulik mõlemale poolele

Kärsna sõnul kasutasid mitmed ettevõtjad päevaraha, maksmaks osa palka välja maksuvabalt.

Ta lisas, et arenenud maailmas nii ei tehta, et lähetuses olevate inimeste söögilt kokku hoitakse või riigikassasse lisa noolitakse. "Kui varem maksti päevaraha miinimumi piires, siis uue korra jõustumisel ei maksta üldse," sõnas Kärsna.

Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Ivo Raudjärve sõnul on riigi plaan kahjulik nii töötajaile kui ka tööandjaile.

"Ühelt poolt kahjustatakse töötaja huve seeläbi, et ta on sunnitud tööülesannete täitmiseks kodust eemal viibima, mis toob kindlasti kaasa täiendavaid kulutusi. Oleks igati mõistlik, et tööandja peaks selliseid kulutusi hüvitama," selgitas ta.

"Teiselt poolt kaotavad ka tööandjad - esiteks, töötajad ei ole enam nõus lähetusse minema, ja teiseks, need, kes sooviksid päevaraha maksta, ei saa seda enam maksuvabalt teha," lisas ta.

Välislähetuse kord endine

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts kommenteeris päevaraha kadumist, et töö iseloom on muutunud liikuvamaks ning näiteks müügimeeste puhul on uus lahendus mõistlik.

Ta lisas, et väliskomandeeringute päevaraha maksmise kohustus säilib ning ka päevaraha miinimum- ja maksimummäärad jäävad paika.

Paltsu kinnitusel ei näe ta päevaraha maksuvabastuse kaotamises varjatud maksukoormuse tõusu. Olavi Kärsna sõnul on päevaraha kaotamine valitsusele pehmem variant kui maksude tõstmine või maksete peatamine teise pensionisambasse.

Originaalartikkel