Zoomi-väsimusega peab tööelus arvestama

Kui kodus töötamine sai põhiliseks tööviisiks, siis kurtsid paljud suuremat tööpäevajärgset väsimust, ärritust virtuaalsete koosolekute vastu ja motivatsiooni puudust. Psühholoogid on määratlenud mitmeid asjaolusid, miks virtuaalne suhtlus tundub olevat palju väsitavam kui silmast silma kohtumised.

Väsitav on tükk aeg järjest kedagi jälgida. Kui me isiklikult kohtume, siis me ei vaata teist inimest üksisilmi näiteks terve pooleteisttunnise kohtumise aja. Psühholoogide sõnul teeb videovestluse keerulisemaks ka see, et me ei näe nii hästi kehakeelt ja näoilmeid, millega oleme samuti harjunud sõnumeid vastu võtma. Uuring on näidanud, et juba vastaja 1,2-sekundiline viivitus veebisuhtluses paneb kõneleja arvama, et kuulaja on vähem sõbralik või keskendunud.

Ka iseenda näo jälgimine ja teadlik või alateadlik hindamine väsitab. Lisaks näeme veel teiste inimeste taustu ja kui osalejaid on palju, vaatab meie ekraanilt vastu tapeetide, riiulite ja lampide virvarr.

Kuid mis peamine – silmast silma suheldes toimub inimeste vahel energiavahetus. Ühiselt asju arutades, ideid või lahendusi välja mõeldes võib inimeste vahel tekkida hea positiivne energia, mis annab indu ja uut motivatsiooni tükiks ajaks. Videokõned on kindlasti parem suhtlusviis kui sõnumid ja e-kirjad, aga sellist energiavahetust virtuaalselt siiski enamasti ei teki. Ilmselt me kõik oleme kogenud ka olukorda, kus arusaamatused ja ebakõlad lahenevad kohe, kui inimesed silmast silma kohtuvad ning küsimused saab läbi räägitud. Päris kohtumistel on mingi eriline mõju ja inimesed leiavad kergemini ühise keele.

Kui kodus töötamine kevadel alguse sai, jätkasid paljud meeskonnad enam-vähem samamoodi kui enne kontoris töötades. Kaugtöö puhul on aga oma eripära ja meeskonnatöö tuleb vastavalt uuele tööviisile ümber korraldada. Tuleb luua uued rutiinid ja rituaalid, juht peab tõenäoliselt iga meeskonnaliikmega suhtlema rohkem, kui varem kontoris vaja oli. Kontakti hoidmine nõuab tähelepanu ja tööd. Ja seda mitte ainult juhtidelt, vaid kogu meeskonnalt.

Videokoosolekud tasub planeerida lühemad või pidada rohkem pause. Juba poole tunniga võib videokoosoleku puhul tunda väsimust ja keskendumisraskusi.

Kindlasti võiks virtuaalseid kohtumisi korraldada ka niisama, näiteks ühiste hommikukohvide või reedel pealõunaste nädalalõpetamiste korraldamiseks. Siis saab virtuaalset suhtlust positiivselt kasutada ka meeskonnatunde hoidmiseks.

Videokoosolekutega võib kaasas käia ka positiivset arengut. Kui tavatöös olid välja kujunenud teatud rollid, keegi oli sõnakam, keegi domineerivam, siis nüüd võivad paremad võimalused eneseväljenduseks saada need, kes jäid varem varju. Tavapärasel koosolekul võivad mõju avaldada inimeste füüsilised omadused – näiteks pikkus – ja anda eelise kolleegide ees. Videokoosolekute puhul selliseid mõjusid ei ole.

Kui varem oli meeskonnas kujunenud komme pidada pikki väsitavaid koosolekuid, siis veebikoosolek võib aidata meeskonda olla keskendunum ja vähendada ajakulu tühjale jutule. Töö võib niiviisi isegi efektiivsemaks muutuda.

Kuna tööheaolu seisukohalt on oluline, et inimesel oleks teatud vabadus oma töös, siis võimalus pidada videokoosolekuid, selle asemel et kindlal ajal kindlas kohas olla, annab inimesele võimaluse paremini oma tööd ja eraelu sobitada ning võib seega kasvatada ka tööheaolu.

Allikas: tööheaolu.ee