Inimesed tajuvad kriise erinevalt ning need võivad tuua kaasa muret ja kannatusi, mida aitab leevendada arusaamine, et kriis ettevõttes on loomulik ja vajalik protsess, mis võimaldab firmal kasvada ja areneda.
Mati Feldmanni 2010. aastal koostatud raamatus „Kriisijuhtimine” kirjeldatakse kriisi kui ootamatut või pikema aja jooksul kujunenud muutust, mis tekitab kiiret lahendamist nõudva pakilise probleemi. Selleks võib olla näiteks sündmus, mis ohustab organisatsiooni püsimajäämist. Kriisiks võib nimetada ka juhtumeid, mille tulemusel saab organisatsioon negatiivse tähelepanu osaliseks ja on kahjustatud finantsseis, maine klientide silmis või suhted avalikkusega. Kriis võib olla ka õppetund, mis aitab tulevasi kriise ette näha, juhtida ja nendega paremini toime tulla ning pakub vahel koguni uusi võimalusi organisatsiooni arenguks. Kriisijuhtimisel on viis etappi, mis õpetavad organisatsioonisiseseid kriise ületama nii, et need looksid võimalusi arenguks.
Seotud lood
Ilmselt on iga inimene kogenud oma elus kaost, olukorda, kus senine turvalisus ja teatav etteaimatavus kaob. See võib tekkida välistest teguritest, mille üle endal kontroll puudub, või sisetundest, et praegusel viisil edasi minna ei ole võimalik, vana raja käimist jätkates jõutakse välja kontrollimatusse kaosesse, ja selle vältimiseks algatatakse muutus ise.
2015. aastal Statistikaameti poolt läbi viidud Eesti tööelu-uuringus nimetati peamiste tööst tingitud vaimsete probleemidena kurnatust, närvilisust, tööd häirivat stressi ja masendust.
Maailma majanduskasv aeglustub ja on selge, et tänavu ei tule maailma majanduses sama hea aasta kui oli mullune. Hiljutise uuringu tulemused näitavad, et ka ettevõtjate optimism oma äri hea käekäigu suhtes on vähikäiku tegemas.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.