Kui tööst on saanud sõltuvus

Probleem sellise tööstiili juures on, et ükskõik kui tulemuslikuna sa ennast ei tunne, see tegelikult töötab sinu vastu.

Sõltuvus tööst, erinevalt teistest sõltuvustest, on meie kultuuris tunnustatud ja seda premeeritakse boonuste, kiituste, auhindade ning ametikõrgendustega. Me aga ei tule selle peale, et ka töösõltuvusel on pikaajaliselt negatiivne mõju ja mitte ainult meie heaolule, vaid ka tulemuslikkusele.

- Mõjub negatiivselt füüsilisele ja emotsionaalsele tervisele ning heaolule

- Põhjustab USAs ligikaudu 120 000 surma aastas

- Kahekordistab depressiooni ja ärevushäirete riski

- Vähendab inimese töö tulemuslikkust ja tootlikkust

- Kasvatab unehäireid, mis omakorda mõjuvad negatiivselt töö tulemuslikkusele

- Vähendab tähelepanuvõimet

- Mõjutab negatiivselt teisi inimesi sinu ümber, mis viib suhete halvenemiseni nii tööl kui eraelus ning ka perekonna tervise halvenemiseni.

Töösõltuvus viib tegelikult suuremate kahjudeni ka organisatsioonis, sest see põhjustab stressist tulenevaid õnnetusi, absentismi, tööjõuvoolavust, tootlikkuse vähenemist, kasvatab tervishoiu- ja kompensiatsioonide kulusid.

Miks me oleme jõudnud sellise kahjuliku arusaamani tulemuslikkusest?

Paljud eduteooriad, mille järgi me elame, ütlevad, et selleks et olla edukas ja õnnelik, peame me keskenduma tulevikule. Inimesed arvavad, et edu nõuab äärmuslikke ohvreid tänasel päeval - isikliku rahulolu asemel negatiivseid emotsioone ja stressi talumist – kuna lõpptulemus on seda väärt.

Tänu nutitelefonidele ja e-kirjadele on piirid töö ja eraelu vahel ähmasemad kui kunagi varem (70% inimestest magab telefon voodi kõrval). Paljud inimesed võtavad töö koju ja puhkusele kaasa. Selle tagajärjel imbub päevane stress õhtutesse ja puhkeaega ning vähendab taastumisaega. Mannheimi ülikooli professor Sabine Sonnentag leidis, et inimesed, kes ei oska ennast vabal ajal tööst välja lülitada kogesid aasta jooksul kasvavat väsimust ning olid vähem vastupidavad stressitekitavates olukordades.

Kuna Sonnentag leidis, et psühholoogiline väljalülitamine on eriti raske, kui töökoormus ja pinge on kõrged, rõhutab ta, et on ülioluline õppida ennast teadlikult välja lülitama just siis, kui töö nõudmised on kõrged.

Sonnentag leidis ka, et psühholoogiline distants tööst on kiireim võimalus taastumiseks ning toob kaasa paremad töötulemused. “Meie uuringust võib järeldada, et taastumiseks on vaja aega planeerida ning seda aega optimaalselt kasutada.” Tegevused, mis uuringu põhjal aitavad välja lülituda, on sportimine, looduses jalutamine ning täielik keskendumine tööga mitteseotud hobile. Oma tööst positiivselt mõtlemine peale tööaega võib samuti aidata sisemisi reserve täita.

Mitte ainult töö ja eraelu tasakaalu puudumine ei põleta meid läbi. Me kurname ennast ise läbi oma adrenaliini taset kõrgel hoides. Oleme õppinud energia saamise nimel oma stressireaktsioone aktiveerima, seda samal ajal hoogustades suure kohvi tarbimisega.

Kuigi “võitle või põgene” stressireaktsioon on mõeldud harvade ja eluohtlike olukordade jaoks, aktiveerime me seda vabatahtlikult. Tegelikult sõltuvad paljud inimesed kõrgest adrenaliinitasemest, et igapäevaste kohustustega toime tulla.

Sa võid märgata, et sihikindlalt planeerid oma aja liiga kinni, võtad liigselt ülesandeid ning ootad projektide elluviimisega viimase minutini – sest pinge aktiveerib sind.

Kuigi oled väsinud ja vajad tõesti puhkust, siis otsustad jätkata ning kasutad abivahenditeks stimulante nagu kohv, suhkur või energiajoogid, et need hoiaksid sind energilisena ning aitaksid tegutseda.

Me aga ei märka, et me põletame oma keha ja meele selles protsessis läbi. Seega pole üllatav, et kui me õhtul koju tuleme, siis oleme ikka justkui üleskeeratud ning ei suuda lõdvestuda ega magama jääda. Ülestimuleeritud ja võimetud rahunema, võtame abiks depressandid nagu alkohol, unerohi või ärevusevastased ravimid. Selline edasi-tagasi põrkumine stimulantide põhjustatud ärevusest ja depressantide tekitatud uimasusest laastab meie juba niigi väsinud närvisüsteemi.

Uuringud näitavad, et teadlikud hingamisharjutused võivad märkimisväärselt vähendada stressi ja ärevust vahel juba minutitega. Hingamine tundub liiga lihtne lahendus, aga see on selgelt kõige olulisem tegevus meie elus. Sellele pööratakse aga väga vähe tähelepanu, sest peamiselt toimub see iseenesest ja väljaspool meie teadlikkust.

Hingamise puhul on tähelepanuväärne see, et see võib toimuda automaatselt, aga seda võib kontrollida ka tahtega. Hingamine on töövahend, mis on meil kõigil stressirohketes olukordades olemas. Uuringud näitavad, et hingamine sügavalt kõhuni ning pikendades väljahingamist pikemaks kui sissehingamine, aitab närvisüsteemi rahuneda. Kasulik võib olla hingamistehnikate õppimine instruktori abiga.

Ei ole eriti palju tõendust leidnud, et adrenaliini täis elu teeb su tulemuslikumaks. Küll on aga palju uuringutulemusi, mis näitavad, et krooniliselt stressirohke elustiil rikub füüsilist tervist ning kognitiivseid võimeid. Ning et teadlik sügav ja aeglane hingamine vähendab ärevust, alandab pulsisagedust ning vererõhku.

Allikas: tööheaolu.ee