Ettevõtja plaan B: äri taas jalule saneerimise abil

Seekordne kriis toob muutuse ettevõtjate suhtumises saneerimisse. Kui varemalt vaadati saneerimist kui viimast õlekõrt, mis aitab pankrotistumist edasi lükata, siis nüüd on hakatud mõistma, et saneerimine on üks sobiv võimalus ajutiste raskuste ületamiseks.

Koroonakriis on paljudele ettevõtetele tekitanud ootamatuid ja ajutisi raskusi ning sunnib senist äritegevust ümberkorraldama. Saneerimine on üks võimalus tekkinud probleemidest võimalikult valutult väljuda ja seetõttu võiks kriisiplaanide koostamisel ka sellele võimalusele mõelda.

T1 kaubanduskeskuse omanik, Baltika, Stockmann (Soome) – need on ettevõtted, kes äsja on valinud enda päästmiseks saneerimise. On ilmne, et ka paljud teised ettevõtjad peavad lähiajal langetama otsuse – kas “panna pood kinni” või teha siiski veel üks pingutus tegevus jätkamise nimel. Kui pankrot jätab üldjuhul tühjad pihud, siis saneerimine võib päeva lõpuks kõigile osapooltele parema tulemuse anda, kirjutab TRINITI Eesti vandeadvokaat Ain Kalme.

Kuigi Vabariigi Valitsuse 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord peaks esialgse korralduse kohaselt kestma 1. maini 2020, siis ei ole välistatud, et eriolukorda pikendatakse ning sellest tulenevad piirangud kehtivad pikema aja jooksul. Ettevõtted, kes on sattunud ajutistesse raskustesse või pidanud eriolukorra lõpuni uksed sulgema, peavad vastu võtma raskeid otsuseid tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkus nii eriolukorra ajal kui ka pärast selle lõppu.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.