Kuigi Vabariigi Valitsuse 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord peaks esialgse korralduse kohaselt kestma 1. maini 2020, siis ei ole välistatud, et eriolukorda pikendatakse ning sellest tulenevad piirangud kehtivad pikema aja jooksul. Ettevõtted, kes on sattunud ajutistesse raskustesse või pidanud eriolukorra lõpuni uksed sulgema, peavad vastu võtma raskeid otsuseid tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkus nii eriolukorra ajal kui ka pärast selle lõppu.
- Vasakult Ann Tarkin ja Ksenia Kravtšenko advokaadibüroost KPMG Law
Juriidilisele isikule, kes on sattunud ajutistesse makseraskustesse võib lisaks muudele meetmetele (palkade vähendamine, töötajate koondamine, riigiabi jne) abiks olla saneerimine. Saneerimise käigus saab rakendada abinõusid, mis aitavad ettevõttel ületada makseraskusi, parandada kasumlikkust ning tagada ettevõtte jätkusuutlik majandamine. Muuhulgas on saneerimise käigus võimalik vajadusel nõudeid ümber kujundada – sh pikendada kohutuse täitmise tähtaega, ajatada makseid, vähendada võlasummat või isegi asendada kohustuse täitmist juriidilise isiku osa või aktsiatega.
Seotud lood
Koroonaviirus levib jõuliselt üle maailma ning riik on kehtestanud eriolukorra. Meie argipäev on peapeale keeratud ning ettevõtjad seisavad silmitsi raskete otsustega. Raske on hinnata, kaua kriis kestab ning kui suur on mõju majandusele, kuid töömahu vähenemine ning hirm languse ees sunnib töökorralduse üle vaatama.
COVID-19 pandeemiaga kaasnev üleilmne eriolukord paneb ettevõtted ja nende juhid raskesse olukorda. Üheks olulisemaks teemaks on ettevõtete rahavoogude juhtimine ja otsused likviidsuse hoidmiseks, kirjutab Grant Thornton Balticu finantsnõustamise valdkonna juht Mikk Mägi.
2017. aastal esitati Eestis 11 saneerimisavaldust ja 421 pankrotiavaldust.
Harju Maakohus kuulutas 18. novembril 2016 välja Rene Kuulmanni pankroti. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas Kuulmannile 24. novembril 2016 intressinõude, mille kohaselt on Kuulmanni tasumata maksusummadelt arvestatud intress kokku 1 700 773 eurot 22 senti.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.