Saneerimise uus tulemine

Kuigi Vabariigi Valitsuse 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord peaks esialgse korralduse kohaselt kestma 1. maini 2020, siis ei ole välistatud, et eriolukorda pikendatakse ning sellest tulenevad piirangud kehtivad pikema aja jooksul. Ettevõtted, kes on sattunud ajutistesse raskustesse või pidanud eriolukorra lõpuni uksed sulgema, peavad vastu võtma raskeid otsuseid tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkus nii eriolukorra ajal kui ka pärast selle lõppu.

Koroonaviirus levib jõuliselt üle maailma ning riik on kehtestanud eriolukorra. Meie argipäev on peapeale keeratud ning ettevõtjad seisavad silmitsi raskete otsustega. Raske on hinnata, kaua kriis kestab ning kui suur on mõju majandusele, kuid töömahu vähenemine ning hirm languse ees sunnib töökorralduse üle vaatama.

COVID-19 pandeemiaga kaasnev üleilmne eriolukord paneb ettevõtted ja nende juhid raskesse olukorda. Üheks olulisemaks teemaks on ettevõtete rahavoogude juhtimine ja otsused likviidsuse hoidmiseks, kirjutab Grant Thornton Balticu finantsnõustamise valdkonna juht Mikk Mägi.

Advokaadibüroo Sorainen maksueksperdid, vandeadvokaadid Tanel Molok ja Kaido Künnapas annavad ettevõtjatele maksunõu.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.