Riigi Infosüsteemi Amet avas testkasutuseks suhtluskeskkonna (
https://vestlus.eesti.ee) ja failivahetuskeskkonna (
https://sahver.eesti.ee). Mainitud lahendusi saavad turvaliselt kasutada inimesed, kellel on Eesti isikukood ja mõni tunnustatud eID vahenditest.
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja Margus Armi sõnul on vestlus.eesti.ee keskkond, mida saavad kasutada kõik, kes end Eesti eID vahendiga riigi autentimisteenuse kaudu tuvastavad. „Võtsime selle lahenduse kasutusele, sest riigiasutustel ja nende partneritel tekkis nõudlus ühise suhtluskeskkonna järele, kus andmete töötlus toimuks Eesti territooriumil. Praeguses kriisiolukorras, kus paljud peavad tegema kaugtööd, võimaldame seda kasutada kõigil, kel on sellise infovahetuskanali järele vajadus,“ sõnas Margus Arm.
Vestlus.eesti.ee on mõeldud eelkõige tekstipõhiseks suhtluskeskkonnaks, kus on võimalik luua erinevaid suhtlusgruppe ja kutsuda sinna ka teisi osalejad. Kasutajad tuvastatakse ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil ning keskkonnas kuvatakse nad perekonnanime ja isikukoodi alusel. Nii on võimalik tagada, et vestlustesse kaasatakse õiged inimesed. Teenuse kasutamiseks tuleb tutvuda teenuse üldtingimustega ja anda nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Teenus on praegu avalikult kättesaadav beetaversioonina ehk selle arendamine veel jätkub. Veebiversioonina saab seda kasutada nii enamlevinud veebilehitsejates kui ka Androidi ja iOS-i seadmetes, kasutades telefoniäppi Rocket.Chat.
Failivahetuskeskkonnas sahver.eesti.ee saavad asutused ja nende partnerid omavahel turvaliselt vahetada suuremahulisi andmeid (kuni 2 GB). Sahver kasutab tööks vabavaralist versiooni Nextcloudi platvormist ja on mõeldud lühiajaliseks andmete jagamiseks. Sahvris failide jagamiseks on vaja teada faili saaja isikukoodi.
Allikas: RIA
Seotud lood
Statistika näitab võrgurünnakute järsku tõusu Eestis alates 10. märtsist 2020 – rünnatud seadmete arv tõusis 4000–6000-lt ja jõudis paari päevaga haripunkti – 26 000 kanti. See tõus langeb Baltikumis kokku ajaga, kui inimeste kaugtöövõimalused suurenesid vastuseks riikliku eriolukorraga seotud piirangutele, tagamaks koroonaviiruse COVID-19 leviku vähenemist.
Kujutage ette, et teie tööruumis on kogu aeg aknad ja uksed pärani lahti ning iga soovija võib sisse tulla, kas või vandaalitseda ja lahkudes midagi kaasa haarata. Piltlikult just selline olukord valitseb organisatsioonis, kus ei ole hinnatud küberohte ega tehtud jõupingutusi küberuste ja -akende sulgemiseks.
Valminud on DigiDoc4 praktilised õppevideod, mis annavad ülevaate ID-kaardiga tehtavatest toimingutest. Videod on eesti, vene ja inglise keeles.
Kaks ettevõtet ja üks omavalitsus teatasid Riigi Infosüsteemi Ametitile (RIAle), et nende andmed ja tehingud olid internetis avalikud ja neile oli võimalik ligi pääseda. Kokku olid veebis kättesaadavad vähemalt 34 000 inimese ja 100 000 tehingu andmed.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.