Head suhted on vitamiiniks tööelus

“Rääkimine sellest, kuidas läheb, töömõtete jagamine, naer ning abi palumine ja pakkumine kujundavad meie identiteeti sellest, kes me oleme töös, töökohal ja kollektiivis,” ütleb professor Jari Hakanen. “Töökoha kultuur on õhk, mida kõik tööl olles hingavad.”

Hakanen vestles hiljuti ühe tööd vahetava naisega. Enda sõnutsi teadis ta viie minutiga, kas ta soovib selles organisatsioonis töötada. Kõrvalseisjana märkas ta töötajate vahelisest suhtlusest, milline õhkkond ja suhtlemiskultuur organisatsioonis on.

Mõned aastad tagasi arendas Hakanen koos kolleegidega välja küsimustiku uuringu tarbeks igapäevasest sõbralikkusest ja tähelepanelikkusest. Vastajad pidid võtma seisukoha viie väite kohta seitsmepalli skaalal, mille äärmusteks olid mitte kunagi ja alati.

1. Töökaaslased tervitavad mind tööpäeva alguses.

2. Töökaaslased märkavad mind žestidega, näiteks naeratades.

3. Töökaaslased on minuga sõbralikud.

4. Töökaaslased püüavad minus head tuju tekitada.

5. Võime töökaaslastega rääkida ka töövälistest asjadest.

Selgus, et sõbralikkus tekitab enam tööinnu ning vähem läbipõlemise kogemust. Tööpäeva ja – nädala jooksul on arvukalt võimalusi näidata üles tähelepanelikkust ja hoolimist.

“Sellised väiksed kontaktid on töös kui vitamiinid, mis tekitavad usaldust ja väärtustamise tunnet.”

Kas küsimus on tavalisest jutupausist või arenguvestlusest, hea suhtlemise juurde kuuluvad kohalolek, huvi ja lugupidamine. Neid võib osutada näiteks silmsidet luues, kuulama jäädes ja arvestada vastates seda, mida teine on öelnud.

Hakanen meenutab aastatetagust arenguvestlust, kus need elemendid ei olnud paigas: “Kui vestlus pidi algama, hakkas juht vaatama raamaturiiulit. Ta rääkis pikalt, kuidas ta oli riiulit korrastanud. Olin hämmingus ja pisut abitu – kas me ei räägigi minu tööst? Ei osanud paluda, et lähme asja juurde.” Seekord lasti hea võimalus vestluseks käest. Hiljuti oli tal arenguvestlus praeguse juhiga. Selle lõpus küsis juht: Mida mina võin sinu heaks teha? See on teeniv juhtimine.

Juht ei pea alati pakkuma lahendusi. Ka see aitab, kui ta kuulab ära ja on keerulise tööolukorra suhtes empaatiline.

Vahel võib mõnel halvasti valitud sõnal olla suur mõju. Tähtsal hetkel öeldud sobimatud sõnad rikuvad töömoraali ja suunavad energia valedele asjadele. Kaks näidet:

Töötaja on pikalt vaeva näinud ja andnud oma parima teatud ülesande õnnestumiseks. Selle peale saab ta tagasisidet, et ta poleks pidanud oma aega sellele kulutama. Teine töötaja on usaldanud kolleegile isikliku probleemi, mida siis aga justkui muuseas mainitakse teiste inimeste poolt.

“Sellised juhtumid haavavad mitte ainult konkreetset töötajat, vaid kogu meeskonda, sest need rikuvad usaldust ja teevad inimesed ettevaatlikuks,” ütleb Hakanen.

Halbade tagajärgedega suhtlemine ei ole ainult sõnaline, vaid see võib olla ka vaikimine: keegi on teinud vea, aga sellest talle endale ei räägita.

Teine näide on, kui mingitest töödest üldse ei räägita. Ka hästi tehtud tööst ei anta tagasisidet. Vahel on siis küsimus kadedusest.

“Töötajale tekib tunne, et teda ei väärtustata. Ta jääb mõtlema, et mis on valesti ja mis õigupoolest toimub. Vaeva nägemise palgaks on mittemärkamine ja see halvendab tööheaolu.”

Me võime üksteist nähtavaks ja nähtamatuks teha ka žestide ja pilguga. Soe pilk või pidev silmsideme vältimine võib efektiivselt kas ehitada või purustada sildu inimeste vahel.

Hakaneni meelest peaks juhid rääkima lootuse vaatenurgast ja sellest, mis on võimalik ning mida tehes jõutakse edasi. Lootust vajatakse eriti tööelu rasketel ja ebakindlatel aegadel.

Organisatsiooniuuringutes ja ärikirjanduses käsitletakse palju olemasolu mõtet – miks organisatsioon eksisteerib?

“Paljudes organisatsioonides on keeruline, konkurents on kõva ja vähemate ressurssidega peaks saavutama rohkem. Siis võib juhtuda, et räägitakse ainult rahast. Siiski tuleks selle kõrval väljendada ka lootust, töötajate väärtustamist ja seda, miks ettevõte üldse on olemas. Olukorra keerukusest tuleb küll rääkida ausalt ja avatult, aga lootus viib edasi, kujundab kuuluvust ja aitab edu saavutada.”

Allikas: tööheaolu.ee