Tööstressi kaardistaja on abivahend töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite analüüsi läbiviimiseks ning ettevõtte töötingimuste tundmaõppimiseks, võimaldades organisatsioonil hinnata võimalike stressorite esinemist oma töökeskkonnas.
Kaardistaja vahendusel saate elektroonilise või paberkandjal oleva küsimustiku abil koguda töötajate hinnangud oma töötingimustele ning võrrelda neid Eesti keskmisega (vastavad andmed pärinevad uuringust "Psühhosotsiaalsete riskide levik Eestis", Centar 2010).
Tööstressi kaardistaja küsimustikus on 35 küsimust, mis mõõdavad 6 olulist tööga seotud stressorite rühma (töökoormus, otsustusõigus töö üle, rollinõuded, tööalased suhted, juhi ja kolleegide poolne toetus ja muudatuste juhtimine). Kaardistajat võib kasutada iseseisva mõõtmisvahendina või liita selle küsimusi juba olemasoleva personaliuuringu küsimustele. Mõlemal juhul on aga kaardistaja küsimuste tulemuste analüüsiks soovitatav kasutada kaardistaja veebiversiooni analüüsivahendit. Töötingimustest täpsema pildi saamiseks tuleks kaardistajaga saadud tulemused läbi arutada töötajatega ning hinnata ka muud organisatsiooni käsutuses olevat infot, nagu nt töötajate haiguspäevade arv, tööjõu voolavus jms.
Kaardistaja küsimuste koostamisel on lähtutud parimast olemasolevast tõenduspõhisest teadmisest, mis seob töö omadusi terviseväljunditega. Küsimustik on loodud hea juhtimispraktika toetamiseks, pakkumaks ettevõtetele ja organisatsioonidele tagasisidet selle kohta, kuidas nende töötajaskond oma psühhosotsiaalset töökeskkonda hindab. Küsimustiku on välja töötanud Suurbritannia Töötervishoiu ja tööohutuse amet (HSE) ning selle originaalnimetus on HSE Management Standards Indicator Tool. HSE materjalidest on lähtutud ka sellel lehel pakutavate kaardistajaga seotud infomaterjalide koostamisel.
Tööstressi kaardistaja leiad
SIIT.
Tööstressi kaardistaja detailse kasutusjuhendiga saad tutvuda
SIIN.
Allikas: tooelu.ee
Seotud lood
Tööjõud on liikunud üha enam füüsiliselt töölt vaimsele, muutunud on nii töö iseloom kui töö poolt esitatavad nõudmised, mis panevad proovile meie tervise, kirjutab sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Maarika Haidak.
Kuigi aasta algusest kehtib tööandjale nõue inimeste tööstressi ennetada, kurdavad paljud töötajad talumatu tööpinge üle. Arutame coach'i ja meeskondade arengu toetaja Kristjan Otsmanniga, kuidas töötajad üha kiirenevas töötempos toime tulevad ja milline seos on kiirusel läbipõlemisega.
Psühhosotsiaalsete ohutegurite koolitustel ja töörühmade aruteludel on olnud eri arvamusi seda tüüpi riskide hindamise ja toimetuleku taktikate kohta riskide maandamiseks. Müüdid ja tõlgendused tööandja uuest kohustusest on hoogustunud pärast 1. jaanuaril jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatust.
2015. aastal Statistikaameti poolt läbi viidud Eesti tööelu-uuringus nimetati peamiste tööst tingitud vaimsete probleemidena kurnatust, närvilisust, tööd häirivat stressi ja masendust.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.