Meeskonnakoolitustel tekib alatihti väiksem või suurem diskussioon meeskonnaüritustest osavõtu teemal. Mille alusel või kaudu inimeste vahel meeskonnatunne tekib? Olemuselt küll triviaalne küsimus, aga päris keeruline on sellele vastata.
- Koolitaja Kaido Pajumaa käsitleb meeskonnaüritustest osavõtu aktiivsust
Patrick Lencioni kirjutab oma hittraamatus „5 Dysfunctions of a Team”, et ühel hetkel võib meeskond jõuda punkti, kus inimesed enam sellesse meeskonda ei usu ega soovi enam selle aktiivsed liikmed olla. Jah, formaalselt peavad nad ikkagi selle liikmed olema (sest nad kuuluvad ju struktuuri järgi sellesse osakonda), aga emotsionaalselt on nad end tegelikult lahti ühendanud.
Seotud lood
Hiljuti sattusin lugema üht artiklit juhist, kes juba alguses rõhutas, et temal ei ole alluvaid, vaid meeskond. See kõnetas mind ja pani mõtlema. Tundub, et meie ühiskond on jõudnud ilusate sõnade ajastusse. Mõtlen selle all eelkõige võimalust meedia ja sotsiaalmeedia kaudu sõnu võimendada, samal ajal nende eest vastutust võtmata.
Sageli nimetatakse mis tahes koos töötavat inimrühma meeskonnaks. Paljud n-ö meeskonnad pole seda siiski. Nad on lihtsalt rühm inimesi, kes on sattunud koos töötama.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.