Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega on edaspidi võimalik tulemuslikult uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid nagu näiteks EL fondidest saadud soodustuste, liidu tulude ja rahastatavate hangetega seotud kelmused. Samuti on võimalik tõhusamalt uurida nende kuritegudega saadud kriminaalse tulu rahapesu.
„Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude puhul võivad kahjusummad olla väga suured, mistõttu peab Eesti karistusõigust täiendama, et neid kuritegusid oleks võimalik uurida. Muudatused on ka eelduseks, et Euroopa Prokuratuur saab 2020. aastal Eestis tööd alustada,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.
Kelmuste puhul on karistuse ülempiir edaspidi 4-aastane vangistus. Eelnõuga tekib karistusseadustikku uus EL finantshuve kahjustava hankekelmuse koosseis ja salakaubaveoga seotud kuritegude koosseisud kohalduvad edaspidi ka juhul, kui pettuse tõttu tekkinud tollivõlg on vähemalt 10 000 eurot.
Kõigi nimetatud kuritegude korral on võimalik tulevikus teha ka jälitustoiminguid. „See kehtib ka rahapesu kokkuleppe puhul. Need kuriteod võivad olla piiriülesed ja nende raskete kuritegude avastamine ilma jälitusandmeteta on oluliselt raskendatud,“ märkis Aeg.
Euroopa Liidu finantshuvide all mõistetakse EL eelarve ja sellega seotud asutuste varasid, tulusid ja kulusid. Näiteks kuuluvad siia alla EL fondidest makstavad toetused ja liidu eelarvesse makstavad maksud. Seni nende huvide kaitseks kehtinud konventsiooni asendab edaspidi direktiiv.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu
finantshuvide kaitse direktiiv.
Allikas: Justiitsministeerium
Seotud lood
Rahapesu tõkestamise meetmed kipuvad ettevõtja oma muredega üksi jätma, sest teenusepakkujad – audiitorid, raamatupidajad, pangad – peavad väga hoolega välja selgitama ettevõtja tausta ja eesmärgid, mille tõttu ta ehk ei julgegi enam nende teenuseid kasutada, kartes tahtmatult kahtluse alla sattuda. Ka teenusepakkuja võib olla lausa sunnitud oma kliendist teavitama rahapesu tõkestamise bürood, kui mõned andmed kasvõi väiksemagi kahtluse tekitavad.
Viimase aja arengud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamisel on näidanud, et isegi pangad, kelle finantsvõimekus võrreldes nö tavaettevõttega on märkimisväärselt parem, on raskustes kõigi neile esitatavate nõuete täitmisega, kirjutab Triniti patrner Ramil Pärdi.
Üldistatult võib öelda, et rahapesuks loetakse tegevust, millega isikud soovivad varjata ebaseadusliku tegevuse tagajärjel saadud tulu päritolu ja muundada see legaalseks tuluks. Rahapesu tõkestamine on vajalik, et tagada usaldusväärselt ja läbipaistvalt toimiv majanduskeskkond ning tõkestada kuritegelikul teel saadava vara legaliseerimist.
Rahapesu Andmebüroo (RAB) on kontrollinud hiljuti raamatupidamisteenust pakkuvaid ettevõtteid eesmärgiga teostada järelevalvet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (edaspidi RahaPTS) tuleneva hoolsuskohustuse täitmise üle.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.