Suvel palkavad paljud ettevõtted ajutist tööjõudu kas töökoormuse suurenemise tõttu või puhkusel olevate kolleegide asendamiseks. Ajutiste töötajatega sõlmitakse tavaliselt tähtajalised töölepingud, kuid nende puhul on oluline tähele panna erisusi võrreldes tähtajatu lepinguga, kirjutab Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
- Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits
Näiteks kui tähtajalise lepinguga töötaja jätkab töötamist ka pärast lepingu lõppemist ja tööandja sellele tähelepanu ei pööra, muutub leping viie päeva pärast automaatselt tähtajatuks.
Vaatame esmalt üle, millisel juhul võib tähtajalise töölepingu sõlmida. Seda saab teha kahel juhul, kui esineb üks kahest järgnevast mõjuvast põhjusest:
Töö on ajutine ja määratud tähtajaga. Näiteks palkab põllumajandusettevõte täiendavat tööjõudu saagikoristuse ajaks või vajab restoran suviseks tipphooajaks juurde ettekandjaid, et suuta teenindada rohkem kliente.
Vaja on asendada ajutiselt äraolevat töötajat. Näiteks palgatakse lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks ajutine töötaja.
Tähtajalise lepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks
Tähtajalise töölepingu minimaalset kestust seadus ette ei näe, nii et lepingu võib sõlmida ka üheks-kaheks päevaks. Maksimaalselt võib tähtajalise lepingu sõlmida viieks aastaks. Tähtajaline leping lõpeb tähtaja saabumisel ja tööandjal ega töövõtjal ei ole vaja ülesütlemise avaldust teha.
Kindlasti peab arvestama sellega, et kui tähtajalise lepinguga töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, muutub leping automaatselt tähtajatuks. Välja arvatud siis, kui tööandja palub töötamise lõpetada viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada, et töötaja jätkab töötegemist ka pärast lepingu lõppemist. Kui aga tööandja soovibki, et inimene pärast lepingu lõppemist edasi tööle jääks, siis tuleb vormistada olemasoleva tähtajalise lepingu lisa, kus määratakse uus tähtaeg, või siis sõlmida uus leping ning vajalikud muudatused vormistada ka töötamise registris.
Katseaeg kehtib ka ajutisele töötajale
Tähtajalise lepinguga töötavale inimesele kohaldub ka katseaeg. Pikema lepingu puhul on see maksimaalselt neli kuud, nagu ka tähtajatu lepingu puhul. Kui aga tähtajalise lepingu kestus on lühem kui kaheksa kuud, siis ei tohi katseaeg ületada poolt lepingu kestusest. Näiteks kui tähtajaline leping on sõlmitud kolmeks kuuks, ei või katseaeg olla pikem kui 1,5 kuud.
Mida teha, kui töö saab enne lepingu tähtaega otsa?
Oletame, et tähtajaline leping on sõlmitud kolmeks aastaks projekti elluviimiseks, aga juba teise aasta lõpuks on projekt valmis. Kui tööandja soovib nüüd tähtajalise lepinguga töötaja koondada, peab ta arvestama, et koondamise korral tuleb töötajale maksta ühe kuu hüvitise asemel terve ühe aasta palga suurune hüvitis, sest lepingu tähtaeg saabub alles ühe aasta pärast ja töötajal on õigustatud huvi saada tasu kuni tähtaja saabumiseni.
Ilmselt on see tööandja jaoks ebamõistlikult suur väljaminek ja tasub otsida teisi võimalusi. Näiteks võib töötajale pakkuda järelejäänud aastaks teist tööd, kuid kui see on senisest tööst väga erinev, ei pruugi töötaja pakkumist vastu võtta. Samuti võib kaaluda poolte kokkuleppel olemasoleva lepingu muutmist, näiteks võib muuta töösuhte tähtajatuks. Seegi eeldab, et ettevõttel on töötajale sobivat tööd pakkuda.
Kui see pole võimalik, siis on tööandja käed seotud, sest tema jaoks on ainuke võimalus tähtajalist töölepingut ennetähtaegselt lõpetada siis, kui töötaja ei saa tööga hakkama, tema tervis ei luba töötamist jätkata, ta on viibinud tööl joobeseisundis või kuritarvitanud tööandja usaldust (töölepingu seaduse § 88, mis käsitleb töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel).
Juhul kui töötaja soovib tähtajalise töölepingu enne tähtaega lõpetada, siis peab ta seda tegema erakorraliselt, sest tööandjal on samuti õigustatud ootus, et tal on konkreetseks perioodiks töötaja olemas. Töötajal võib olla võimalik toetuda näiteks töölepingu seaduse §-le 91, mis käsitleb töölepingu erakorralist ülesütlemist töötaja poolt näiteks tööandja poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (oluline hilinemine palgamaksmisel, ebaväärikas kohtlemine), või töötaja tervisest tuleneval põhjusel. Siin võib tegemist olla nii töötaja enda tervise olulise halvenemisega või siis vajadusega hakata hooldama haiget pereliiget.
Erandina on lubatud tähtajatut töölepingut töötajal korraliselt lõpetada enne tähtaega, kui tööleping on sõlmitud teise töötaja asendamise ajaks. Seega võib lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendaja töölepingu üles öelda korraliselt teatades sellest ette 30 kalendripäeva.
Nagu eeltoodust näha, on tähtajalise töölepingu sõlmimisel oluline teada kõiki töölepingu seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, et mitte leida end ühel hetkel keset kulukat töövaidlust.
Seotud lood
Juba mõnda aega valitseb Eesti tööturul tööjõupuudus. Suvel annab see eriti teravalt tunda, kui tööandjad ei leia puhkusele suunduvatele töötajatele asendajaid ja põllumees ei saa olla kindel, et leidub piisavalt töökäsi, kes aitaks saagi põllult koristada.
Töölepingu lõpetamiseni võib vahel viia ka töökaaslaste vahel tühjast tõusnud tüli, näitab hiljutine juhtum elust enesest: ühes toitlustusettevõttes läksid kolleegid vaidlema, kes valib Keskerakonda ja kes mitte. Sõnasõda jätkus ka järgmistel päevadel ning päädis ühe töötaja lepingu lõpetamisega tööõhkkonna rikkumise eest. Too aga pöördus lepingu lõpetamise otsuse vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni, kirjutab Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
Tuleb ette olukordi, kus töötaja ja tööandja omavaheliste suhete reguleerimise kohta tekib küsimusi. Kui ei oska ise päris täpselt olukorda lahendada, tasub küsida spetsialisti käest.
Töötasu suurust saab muuta vaid kokkuleppel. Ühepoolne muutmine on lubatud üksnes töötasu ajutisel vähendamisel töö mitteandmise korral ning töötasu alandamisel. Töötasu vähendamist töö mitteandmise põhjusel saab rakendada näiteks olukorras, kus tööandjal ei ole anda tööd ega ka rahalisi vahendeid, et tasu maksta.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.