Üle poolte (59%) tööandjatest on viimase kuue kuu jooksul töötajate põhipalka tõstnud ja rohkem kui iga neljas (27%) plaanib palgatõusu järgmise kuue kuu jooksul. Nii toimunud kui ka kavandatud põhipalga tõus jääb enamasti 5–6% piiresse, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee küsitluse värsketest tulemustest.
- Foto: Photobox/Panthermedia
Võrreldes möödunud aasta kevadega on palgatõusu plaanivate tööandjate arv veidi suurem – mullu kavatses palka tõsta 23% vastanud tööandjatest. 2019. aasta tööandjate küsitlus korraldati aprillis ja sellele vastas üle 500 tööandja, kes annavad hinnanguliselt tööd rohkem kui 45 000 töötajale. Uuringus on paremini esindatud suurema töötajate arvuga organisatsioonid.
„Põhipalka surub endiselt üles töötajate puudus, mis sunnib tööandjaid värbama uusi töötajaid teistest organisatsioonidest. Töökoha vahetamise üks tingimus on aga tavaliselt parem palgapakkumine,” kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Põhipalga muutmisel lähtutakse kindlasti ka organisatsiooni majandustulemustest, elukalliduse muutusest ja turu palgatasemetest, mistõttu korrigeerivad mitmed organisatsioonid kõigi töötajate palka regulaarselt,” lisas Kadri Seeder.
CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt leidis uuringut kommenteerides, et kuigi palk on aasta-aastalt kiirelt suurenenud, on samal ajal tõusnud ka töötajate palgaootus ja seetõttu näeme uuringutest, et endiselt ei ole kolmandik töötajatest oma palgaga rahul. „Koos palgatasemega on kasvanud ka elukallidus ja seetõttu on töötajatel palgatõusu raske tunnetada. Veelgi enam, paljude pikema tööstaažiga töötajate palk ei ole märkimisväärselt muutunud, kuna palka tõstetakse rohkem uutel kui olemasolevatel töötajatel,” lisas Henry Auväärt.
Mais jätkub tööturu- ja palgauuring suuremahulise töötajate küsitlusega, mis sel aastal uurib ka tööstressi ja privaatsust töökohal.
Töötajate stressitaset pole Eestis varem nii ulatuslikult uuritud. Seda tehakse koostöös tööpsühholoogia teenuseid pakkuva konsultatsioonifirmaga PE Konsult. PE Konsulti juhi professor Mare Teichmanni sõnul küsitakse stressi ja pingete esinemise sagedust töö, kodu, raha ning tervisega seotud murede tõttu. „Nende nelja küsimuse vastuste alusel saame teada, kui palju tegelikult tööstressi esineb,” lisas professor Teichmann.
Koostöös Tartu Ülikooli juhtimise õppetooliga uuritakse ka töötajate privaatsust töökohal: milliseid tööandja tegevusi tajutakse oma privaatsuse riivamisena ja millist eraelulist infot võiks tööandja töötaja kohta teada, millist mitte. Samu küsimusi küsiti töötajatelt ka 2013. aasta sügisel. Tartu Ülikooli juhtimise õppetooli juhataja Krista Jaaksoni sõnul on privaatsuse küsimused juhtimise valdkonnas oluline uurimisteema, kuna nii töötaja privaatsuse rikkumiseks kui ka selle kaitsmiseks on praegu avaramad võimalused kui kuus aastat tagasi. Küsimus on aga selles, kuidas kajastuvad need muutused töötajate ootustes ja hoiakutes.
Töötajate küsitlusele saab vastata
Palgainfo Agentuuri veebilehel. Vastajad saavad tasuta uuringu tulemused ja ligipääsu töötasude põhiandmebaasile, lisaks kasutada partnerite sooduspakkumisi ja osaleda auhindade loosimises.
Tööandjate küsitlust toetasid auhindadega Viking Line ja Äripäeva raamatuklubi. Töötajate küsitlust toetavad auhindade ja sooduspakkumistega ajakirjad Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic ning Ekke Lainsalu raamatutega „Palgatööga rikkaks”, samuti spordiklubi MyFitness, Prisma Peremarket ja Viking Line.
Allikas: Palgainfo Agentuur
Seotud lood
Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on Euroopa tööstuse kasvuväljavaade tänavuseks aastaks selgelt nõrgem kui veel pool aastat tagasi, kuid Eesti tööstussektoris palgatõus jätkub.
CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri enam kui 10 000 osalejaga tööturu-uuringust selgusid talentide palgatasemed. Kui suurt palka teenivad Eestis oma ala parimad arendajad, müügijuhid, ehitajad ja teiste ametialade esindajad? Kes teenivad rohkem kui riigikogu liikmed?
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.