Lugeja küsib: Tahame külaseltsiga korraldada talgud, et meie laululava korda teha. Tean, et vabatahtlikule tööle ohutusnõuded ei kehti aga ei tahaks, et keegi talgutel viga saaks. Millega peaksime talguid korraldades arvestama?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tõepoolest - seadusest tulenevad ohutusnõuded vabatahtlikuna töötamisele ei kehti. Siiski tuleks enne tööde alustamist ka ohutusele mõelda. Ei taha ju keegi, et nende korraldatud talgutel keegi vigastada saaks.
Esmalt tuleks läbi mõtelda, mis on need tööd, mida teha on vaja. Siis saate teada, millised on tööst tuleneda võivad ohud ja seejärel mõelge läbi, kuidas neid ohte vältida. Kui talgute käigus on näiteks vaja teisaldada terava äärega esemeid, mis võivad kätt vigastada ning seetõttu on vaja kasutada kaitsekindaid, siis andke talgulistele teada, kas peab tulema oma kinnastega või antakse kindad talgute korraldajate poolt. Kui talgutel on vajalik teha ohtlikumaid töid (näiteks puude saagimine), siis määrake neid töid tegema inimesed, kes on selliste töödega varasemalt kokku puutunud. Puude saagimist ja võsa lõikamist las teevad need, kes oskavad seda ohutult teha. Mõtelge koos nendega läbi ka teiste inimeste ohutus – näiteks kui suur on nende tööde tegemise ohuala, kus teised inimesed ei tohi tööd teha ega liikuda.
Enne tööde algust oleks hea ka kokku leppida lühiajalistes puhkepausides, et raskest tööst mitte ülemäära väsida. Inimesed ei pruugi julgeda omaalgatuslikult pause pidada, kui enam ei jaksa, sest keegi ei taha näida nõrk, kui teised veel jõuavad. Selle vältimiseks ongi hea, kui töö- ja puhkeaeg on kokku lepitud.
Töö tegemise ajal ei tasu peljata teistele märkust teha, kui tundub, et keegi teeb tööd endale või teistele ohtlikul moel. Targem on koos läbi arutada, kuidas võiks ohutumalt toimetada kui leida end olukorrast, kus tuleb anda esmaabi või kutsuda kiirabi.
Esmaabi andmine tuleks siiski läbi mõtelda – kas on olemas esmaabivahendid ja inimesed, kes esmaabi anda oskavad. Andke talgulistele enne töö alustamist teada, kus esmaabivahendid asuvad ja kes esmaabi anda oskab. Jälgige, et esmaabivahendid oleksid kohas, kust neid igal hetkel kätte saab. Mõistlik ei ole neid jätta autosse, mille uksed lukustatakse ja juht läheb kaugemale tööle.
Allikas: Tööelu.ee
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.