Kuidas hoida enda ja kolleegide tervist?

Eesti probleemiks on elanikkonna suhteliselt sage haigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse ja suhteliselt suur vähisuremus. Vähki haigestumine on tõusuteel ning vähi esmajuhtude arv suureneb Eestis jätkuvalt, kuigi ligi 40% uutest vähijuhtudest on võimalik vältida. Vähiriski ennetamisel on oluline roll tervisekäitumuslikel valikutel, aga ka töökeskkonnas esinevatel ohuteguritel.

Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on töökeskkonna tingimustel tervisele ka suur mõju. Vähk on Euroopa Liidu riikides peamine tööga seotud terviseprobleem ning hinnanguliselt on vähk kõige sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjustaja Euroopa Liidus. Vähi põhjuste väljaselgitamine võib olla probleemne, kuna paljudel juhtudel ilmneb pahaloomuline kasvaja alles 20–30-aasta möödumisel kokkupuutest kantserogeeniga. Väga paljudel juhtudel on töö- ja elukeskkonnaga seotud vähktõve tekitajateks kemikaalid. Lisaks vähile võib kokkupuude kemikaalidega põhjustada ka palju teisi tõsiseid tervisehäireid nagu hingamisteede haigused ja neuroloogilised häired. Sellega kaasnevad kannatused töötajatele ja nende lähedastele, elukvaliteedi ja heaolu langus ning halvimal juhul isegi surm.

Valdavat osa tööst põhjustatud kasvajatest on võimalik ennetada, kui on teada põhjuslik seos töötaja võimaliku haigestumise ja kasvajat tekitava ohuteguri vahel. Seetõttu on ülioluline vähendada töökeskkonna ohutegurite mõju ning võtta kasutusele vajalikud ohutusmeetmed. Selles on suur roll nii tööandjal kui töötajal endal.

Allikas: tooelu.ee