
- Juta Tikk annab ülevaate dividendide liikidest ja arvestusest aktsiaseltsis
- Foto: erakogu
Dividend on aktsionäridele makstav omanikutulu. Tuntumad dividendi liigid on rahadividend (cash dividends) ja aktsiadividend ehk fondiemissioon (stock dividends), mille sisu on selgitatud varem avaldatud artiklites. Erialakirjanduses käsitletakse lisaks neile ka vekseldividendi (scrip dividends) ja mitterahalist dividendi (property dividends). Rahadividendi, vekseldividendi ja mitterahalise dividendi baasiks on vaba omakapital. Aktsiadividendi baasina võib peale vaba omakapitali kasutada ka ülekurssi või omaaktsiaid.
Vekseldividend sarnaneb rahadividendiga. Erinevus seisneb selles, et kui aktsiaselts soovib jätkata oma tavapärast dividendipoliitikat, aga tal napib raha dividendi maksmiseks, kuulutab ta välja dividendi ja väljastab dividendi saajale veksli, milles on muude vekslile kohustuslike rekvisiitide hulgas näidatud veksli lunastamise tähtaeg ja intressimäär. Sel moel lükatakse dividendi maksmise tähtaeg kaugemasse tulevikku, mil majandusüksuse likviidsus on paranenud. Arvestuse seisukohalt tähendab see, et dividendile arvestatakse juurde intress kuni veksli lunastamiseni. Lunastustähtajal makstakse välja dividend koos intressiga.
Seotud lood
Raamatupidamiseta ei saa tegutseda ükski ettevõte ega mittetulundusühing ning kuna paljudel ettevõtjatel puuduvad vastavad teadmised, on enamasti mõistlik see teenusena sisse osta. Mida peaks raamatupidamisteenuse tellimisel silmas pidama ning milliseid vigu kiputakse sel teemal tegema, räägib enam kui 25-aastase kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.