Alates 1. oktoobrist 2018 jõustub käibemaksuseaduse (KMS) redaktsioon, mille kohaselt kaob KMS-st ära alates 1. maist 2014 KMS-is sätestatud üleminekusäte krundi maksuvaba võõrandamise kohta. Mida see sisuliselt kaasa toob, selgitab Deloitte Eesti maksunõustaja Tõnis Elling.
- Üleminekusäte krundi maksuvaba võõrandamise kohta kaob Foto: pixabay
Kehtiv KMS hakkas kehtima Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. Kuna 1. maini 2004 kehtinud KMS-i järgi oli ka uue ehitise ja krundi võõrandamine maksuvaba käive, kehtiva KMS-i järgi aga maksustatav 20%-lise maksumääraga, siis kehtestati üleminekusäte KMS-i § 46 lõikes 3. Üleminekusätte kohaselt ei maksustata 20%-lise käibemaksumääraga enne esmast kasutuselevõttu sellise ehitise võõrandamist, mille ehitamist alustati enne 1. maid 2004. Ehitamise alustamiseks loetakse kas ehitusloa olemasolu või reaalset ehitamise alustamist, mida maksumaksja peab tõendama (nt kuludokumentidega). Riigikogus seadusemuudatuse teisel lugemisel tehti ettepanek KMS § 46 lg 3 toodud üleminekusäte kaotada. Muudatusettepaneku sõnastuse kohaselt on see üleminekusäte oma eesmärgi tänaseks täitnud. Seega alates 1. oktoober 2018 üleminekusätet enam ei ole. Kõik ehitamiseks ettenähtud maatükid tuleb edaspidi maksustada 20% käibemaksuga, hoolimata nende soetamise ajast.
Võib arvata, et KMS vastu võtmisest on juba rohkem kui 14 aastat möödas ja selle tõttu see maksumuudatus paljusid ettevõtjaid ei puuduta, kuid reaalne olukord võib olla teine. Näiteks kinnisvara buumi lõhkedes 2008/2009 aastal jäid väga paljud projektid pikaks ajaks seisma, mida alles nüüd müüakse. Seega võib olla, et selliseid maatükke on turul ikka müügiks, mille esmamüük uue seaduse kehtivuse ajal seisab alles ees. Tasub panna tähele, et alates 1. oktoobrist 2018 ei saa enne 1. maid 2004 soetatud krunte enam maksuvabalt müüa. Lisaks tuleb muidugi arvestada, et 1. oktoober 2018 muutub ka krundi määratlus KMSis.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.