Justiitsministeerium on ette valmistanud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mis suuremas osas reguleerib õiguskaitseaasutusi ning avaliku võimu kandjaid. Eelnõu puudutab ettevõtjaid nende sätete osas, mis ELi andmekaitse üldmääruses on riigi otsustada jäetud.
- Edaspidi peavad ettevõtjad lähtuma peamiselt ELi andmekaitse üldmäärusest Foto: https://pixabay.com
Mis on muudatuse eesmärk? ning direktiiviga nr
2016/680. Eelnõuga luuakse üldised reeglid isikuandmete töötlemise olukordade osas, mille osas on Eestil üldmäärusest tulenev kaalutusõigus.
Kui hetkel sisaldab isikuandmete kaitse seadus kõiki reegleid seoses isikuandmete kaitsega, siis edaspidi sisalduvad seal vaid väike osa reeglitest. Alates 2018. aasta 25. maist peavad ettevõtjad lähtuma peamiselt ELi andmekaitse üldmäärusest. Eelnõuga jäetakse isikuandmete kaitse seadusest välja need reeglid, mis edaspidi sisalduvad ELi andmekaitse üldmääruses. Seega uus seadus viiakse kooskõlla ELi andmekaitse üldmäärusega
2016/679
Keda mõjutab?
Eelõu mõjutab peamiselt ettevõtjaid, kellel siiani oli delikaatsete isikuandmete spetsialisti määramiskohustus. Lisaks mõjutab eelnõu ettevõtjaid, kes tegutsevad ajakirjanduse, kunsti, kirjanduse ning infühiskonna teenuste valdkonnas.Mis on olulisemad muudatused?
- Varasemalt isikuandmete kaitse eest vastutava isiku määramise kohustuse asemel tuleb sisuliselt määrata andmekaitsespetsialist.
- Eelnõus on toodud asjakohased meetmed, mida ka ettevõtjatel tuleb eriliiki isikuandmete töötlemisele kohaldada. Nendeks on tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis tagavad ülmäärusele vastava töötlemise; meetmed, mis võimaldavad hiljem kontrollida ja kindlaks teha, kas isikuandmed on lisatud, muudetud, kustutatud või muul viisil töödeldud ja kes seda on teinud; andmekaitseametniku määramine; isikuandmete pseudonüümimine; isikuandmete krüptimine ning konkreetsete juhiste kehtestamine isikuandmete edastamisele ja töötlemisele.
- Eelnõus on sätestatud ka teatud erandid isikuandmete töötlemiseks. Näiteks ajakirjanduses võib isikuandmeid töödelda ja avalikustada ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Samuti võib kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil teha sama.
- Seoses infoühiskonna teenuste pakkumisega kehtestatakse vanusepiiriks 14 aastat, millest alates võib lapse isikuandmeid töödelda. Alla 14-aastase puhul on töötlemiseks vajalik lapse seadusliku esindaja nõusolek.
Millal muudatused jõustuvad? ja seletuskirjaga
SIIN.
Eelnõu plaanitakse jõustada 2018. aasta 25. maist.Ettevõtjate arvamused ja ettepanekud uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu osas on oodatud hiljemalt 18. detsembriks e-posti aadressile
[email protected]õtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostatakse ja edastatakse justiitsministeeriumile kaubanduskoja seisukoht.Tutvu lähemalt eelnõuga
SIIN
Allikas: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.