Läheneb õppelaenu intresside tasumise aeg

Kuigi õppelaenu tagasimaksmine algab pärast kõrgkooli lõpetamist, tuleb intresse tasuda iga-aastaselt ka õpingute jooksul. Õppelaenu intressi maksmine toimub kord aastas sügiseti. Intressimäär on 5% laenujäägilt aastas ning see summa võetakse automaatselt maha lepingus fikseeritud arvelduskontolt. Laenuvõtja peab hoolitsema selle eest, et kokkulepitud kuupäeval oleks vajalik summa arvelduskontol olemas. „Esmakordselt tasutakse intresse aasta pärast laenu võtmist, mistõttu võib see kergesti ununeda. Tihti jäävad intressid tähelepanematusest tasumata ka seetõttu, et igapäevaselt arveldatakse mõnes muus pangas ja õppelaen on võetud teisest pangast,“ ütles Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu ja lisas, et kui õppelaenu võetakse juba teist või kolmandat aastat, võetakse intressisumma uuest laenusummast kohe maha.

Intressi tasutakse laenujäägilt, seega - mida suurem on laenukohustus, seda suurem on iga-aastaselt tasutav intress. Näiteks, kui üliõpilane on eelneval kahel aastal võtnud õppelaenu täismahus ehk 3840 eurot, siis tänavu sügisel peab ta intresse tasuma 192 eurot. Kolmel järjestikusel aastal võetud õppelaenu summa kerkib juba 5760 euroni ja tasumisele kuuluv intressisumma 288 euroni. „Kahtlemata on see üliõpilase keskmist eelarvet arvesse võttes suur summa, mistõttu tasub enne laenulepingu sõlmimist igal aastal uuesti analüüsida, kas ja kui palju on laenu vaja ning kas intresside tasumine õppeperioodil on jõukohane,“ sõnas Maripuu. Akadeemilisel puhkusel viibijad peavad arvestama, et see ei vabasta neid laenu intresside tasumise kohustusest. Õppelaenu ning intressi tagasimaksmist on võimalik teatud juhtudel peatada: laenuvõtja ajateenistuses viibimise ajaks, ühel vanemal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ja arst-residendil kuni residentuuri lõpetamiseni. „Makspuhkuse ajal ei pea tasuma õppelaenu põhiosa ega intresse. Õppelaenu intressi maksab pangale selle aja eest riik.“

Kui laenuvõtjal jäävad kokkulepitud kuupäevaks intressid tasumata, saadab pank 14. võlapäeval nii talle kui käendajale kirjaliku meeldetuletuse. Kui võlglane seepeale intresse ei tasu, saadab pank 44. võlapäeval uue meeldetuletuse. Kui ka selle peale võlgnevust ei tasuta, tegeleb pank iga võlajuhtumiga eraldi ning alates 90. võlapäevast on pangal õigus õppelaen riigile üle anda. „Sellisel juhul jõuab tasumata jäänud laen kohtusse, kus laenuvõlglasele koostatakse tagasimaksegraafik, kusjuures tagasi tuleb hakata maksma kogu laenusummat, mitte ainult võlgu jäädud intresse ning seejuures ei eristata enam põhivõlglast ja käendajaid, võla tasumise eest vastutavad mõlemad,“ ütles Maripuu. Võlgnevuse vältimiseks tasub võimalusel sügiseseks makseks varakult valmistuda ja vajaminev summa aasta vältel kõrvale panna. „Siis ei tule intresside tasumine ootamatult ja mõjub rahakotile leebemalt. Samuti väldib üliõpilane sellega võlglaste nimekirja sattumist, mis võib tulevikus mõjutada finantsteenuste saamist.“

2014/2015. aastal on õppelaenu maksimummäär 960 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kuni kaheksa kalendrikuud ning 1920 eurot üliõpilastele, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam. Laenu intressimäär on 5% aastas. Õppelaenu võtjal ei pea olema sissetulekut, laen tagatakse käendajate või kinnisvaraga. „Siiski tasub meeles pidada, et riiklikult tagatud õppelaen on pikaajaline finantskohustus, mille võtmine tuleb hoolikalt läbi mõelda, sest tagasimaksed mõjutavad värskelt ülikooli lõpetanu eelarvet enamasti mitmeid aastaid. Õppelaenu tuleks võtta ainult õppimiseks ning lähtuda põhimõttest „nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik,“ rõhutas Maripuu.

Eestis pakuvad õppelaenu viis panka, intresside tasumise kuupäevadeks on Krediidipangas 30. oktoober, Swedbankis 31. oktoober, Nordea Pangas 1. november, SEB Pangas 3. november ja Danske Bankis 30. november.

Eesti Panga andmetel oli tänavu juulikuu seisuga õppelaenu võtnud 71 900 inimest ja laenude jääk ulatus 158,3 miljoni euroni. Riigile üle läinud õppelaenulepingute arv on aasta-aastalt vähenenud: 2010. aastal andsid pangad haridus- ja teadusministeeriumile üle 720 laenulepingut võlgnevusega kogusummas 1,7 miljonit eurot. Möödunud aastal läks riigile üle 230 võlas õppelaenulepingut kogusummas 549 000 eurot. 

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee