Uued suunad kaubamärkide kaitsmises

Varasemaid kaubamärgiõiguseid enam ei kontrollita

Ühe põhimõttelise muudatusena plaanib riik kaubamärgi registreerimisel loobuda varasemate kaubamärgiõiguste kontrollist. Täna kehtiva kaubamärgiseaduse järgi kontrollib Patendiamet, et kaubamärgi registreerimine ei läheks vastuollu varasemate kaubamärkidega. Üldreeglina ei registreerita varasema kaitstud kaubamärgiga samasugust või sarnast hilisemat kaubamärki, kui kaubad või teenused on samad või sarnased varasema kaubamärgi omadega. Sellisel juhul on registreerimine võimalik üksnes varasema kaubamärgi omaniku kirjalikul loal, mille hilisema sarnase märgi taotleja peab hankima ja Patendiametile esitama.Eelnõu seaduseks saamisel Patendiamet sellist kontrolli enam ei tee ega nõua ka hilisema kaubamärgi registreerijalt varasema sarnase kaubamärgi omaniku luba. Seega on lootus, et kaubamärgi registreerimine Eestis muutub kiiremaks ja lihtsamaks. Täna võtab kaubamärgi registreerimine Eestis minimaalselt aasta, reeglina kauem. See ei vasta enam kaasaegse äritegevuse nõuetele, kus ettevõtted teevad kaubamärgi tutvustamisse investeeringuid ja soovivad rutem kindlust selle õiguskaitse osas (kaubamärgi õiguskaitse tekib registreerimisega).Samuti on praktika näidanud, et sarnaste kaubamärkide kooseksisteerimine registris ei tähenda alati reaalset konflikti turul või segiajamist reaalses elus. Kuid olukorras, kus varasema kaubamärgi omaniku luba mis tahes põhjusel ei saada, sest sageli ei vaevu varasema kaubamärgi omanik vastama, jääbki kaubamärgil õiguskaitse saamata. Ehkki märgi kasutamist selline olukord ei sega, tekitab see ettevõtjale suurel määral ebakindlust ning raskendab oluliselt või teeb koguni võimatuks kaubamärgi rikkumistele jõuliselt reageerimise.Uudne olukord ei mõju Eesti ettevõtjale siiski vettehüppena tundmatus kohas. Eestis kehtivad alates 01.05.2004 Euroopa Liidu kaubamärgid, mille registreerimissüsteem on samasugune eelkirjeldatuga. Isegi juhtudel, kui tegemist on vaid kohalikul turul kasutatava kaubamärgiga, on nii mõnigi Eesti ettevõtja eelistanud suhteliselt kallimat, aga oluliselt kiirema registreerimismenetlusega (kuni 6 kuud) Euroopa Liidu kaubamärki Eesti rahvuslikule kaubamärgi registreeringule. Tulevikus sellise skeemitamise vajadus kaob.

Registreeritud kaubamärkide omanikud peavad ise registris toimuvat jälgima

Teisest küljest toob plaanitav muudatus kaasa selle, et juba registreeritud kaubamärkide omanikud peavad hakkama tõsisemalt jälgima uusi kaubamärgitaotlusi ega saa jätta oma õiguste kaitset riigi ehk Patendiameti ülesandeks. Sisuliselt peavad kaubamärgiomanikud ise kaubamärgiregistris toimuvat jälgima, et võimalik konfliktne kaubamärk juba taotluse faasis avastada.Mõningast leevendust pakub ettevõtjale, et praeguste plaanide kohaselt hakkab Patendiamet varasemate kaubamärkide omanikke teavitama sarnastest kaubamärgitaotlustest. See eeldab aga, et Patendiametil oleksid kaubamärgiomaniku kohta õiged kontaktandmed. Andmete õigsuse eest kaubamärgiregistris vastutab kaubamärgiomanik ise. Võimalikult vara avastatud konfliktne konkurendi kaubamärgitaotlus ja sellele reageerimine võimaldab vältida kulukaid kaubamärgivaidlusi ja segadust klientide hulgas tulevikus. Näiteks olukorras, kus sarnane kaubamärk on juba registreeritud ja turule tulnud, on selle vastu võitlemine aega- ja vaevanõudvam võrreldes olukorraga, kui konkurent alles plaanib kaubamärgi kasutuselevõttu ning tema kaubamärk on alles taotluse staadiumis. toimuval Äripäeva intellektuaalse omandi seminaril „Mida Juhan loob, seda Juku kopeerib!“advokaadibüroo SORAINEN kogenud praktikud vandeadvokaat Carri Ginter ja patendivolinik Indrek Eelmets.Kaubamärkide ja laiemalt intellektuaalse omandi kaitsmisest, tüüpvigade ning rikkumiste ennetamisest räägivad ja kasulikke praktilisi näpunäiteid annavad 21.05.2014

LOE LISA SIIT

Autor: Tuuli Seinberg, Indrek Eelmets