Mustalt töötanutele maksti sularahaarvete alusel

Ehitusobjektil tegutseb 28 erinevat alltöövõtjat, kellest 14. puhul tuvastati uusi töötajaid. Nende alltöövõtjate keskmine palgatase on 450 eurot. Objektil töid tegevatest alltöövõtjatest on 4 äriühingut probleemsemad. Neid kontrollides tekkis kahtlus, et ümbrikupalga maksmist rahastatakse sularaha väljaviimisega arvete alusel, mille kirjutanud äriühingud maksuhalduri huvi korral reeglina oma tegevuse lõpetavad. Ühe alltöövõtja, kelle töötajate töötasud on 320 eurot, kontrollimisel selgus, et ta kasutab fiktiivseid arveid ja on jätnud kahe kuu jooksul tasumata 26 000 euro ulatuses makse. 

MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on ehitusvaldkond jätkuvalt ameti kõrgendatud tähelepanu all ja vajadust selle järele näitab ilmekalt ka tervisekeskuse ehituse kontrolli tulemus.

„Deklaratsioonidel kajastamata töötajad toovad ikka tavapäraseid vabandusi „olen esimest päeva tööl“ või „tutvun tööga“. Siin loodame suurt abi töötamise registreerimise eelnõust, mis praegu riigikogu menetluses on. Nimelt tuleks eelnõu kohaselt kõik tööd tegevad isikud enne nende faktilist tööleasumist registreerida, mis peaks oluliselt vähendama selliste „esimese päeva töötajate“ probleemi,“ rääkis Lemendik. 

Valetajaid karistatakse

Maksuhaldur kontrollib kõigi 29 oma sõnul äsja tööle asunud töötaja väidete õigsust. Kui selgub, et isikud on valetanud oma tööleasumise hilisemaks, alustatakse nende suhtes väärteomenetlus. Maksimumkaristus sellistel juhtudel on 1200 eurot.

Lemendik lisas, et nn uute töötajate kõrval näitavad kontrollide tulemused ka üldist ümbrikupalga maksmise riski ning oli ka selliseid firmasid, kus deklareerimata töötajaid küll ei tuvastatud, kuid ettevõtte palgatase oli siiski küsimusi tekitav. 

„Kontrollitud firmade keskmine palgatase kõigub 450 euro ringis, mis tänast üldist palgataset arvestades tekitab õigustatud küsimusi. Probleemsete ettevõtete puhul on palgatase hoopis 260 kuni 350 eurot. Taoliste palkade puhul võib ettevõtja igal juhul maksuhalduri eritähelepanuga arvestada, ka siis, kui nö uusi töötajaid ei tuvastata,“ märkis Lemendik.

Möödunud aastal määras maksuamet ehituse valdkonnas ettevõtetele täiendavalt tasumisele 8,1 miljonit euro ulatuses makse, mida on 93% enam kui 2012. aastal. Määratud maksudest on praeguseks laekunud 4,5 miljonit eurot ehk 56%.  

Kokku viidi 2013. aastal ehitusvaldkonnas läbi 1976 kontrolli, mida on 45% rohkem kui sellele eelneval aastal.