Riigi Kinnisvara hangete maksumus pea 41 miljonit eurot

Riigi Kinnisvara juhatuse liikme Elari Udami sõnul on hanke jaoks koondatud nimekirja suur hulk hallatavaid objekte. „Soovime teha põhjalikult ettevalmistatud, kvaliteetsed hanked, nii tehnohooldus- kui heakorrateenustele. Meie mahud on päris suured, 218 objekti. Tahame teha kuni 6 aastased lepingud.  Sellise sisuga, et muutuvas majanduskeskkonnas oleks pooltel kahe aasta pärast võimalik üle vaadata, kas majanduskeskkond võimaldab lepingut sellistel tingimustel jätkata,“ ütles Udam. „Ühelt poolt saab tellija hinnata, kuidas on tööde kvaliteediga rahul, teiselt poolt saab töö teostaja analüüsida, kas selliste hindadega on võimalik kvaliteetset teenus pakkuda.“

Udam ütles, et nad näevad võimalust lepingust kahe aastaste tsüklitena välja minna. „Meie anname optsiooni kuue aastaste lepingutena, nii heakorrale- kui tehnohooldusele. Kokku hõlmab see 300000 – 400000 ruutmeetrit hooldatavat pinda,“ selgitas Udam.

Riigi Kinnisvara soovib nii heakorra- kui tehnohooldusteenuse hanke jagada kaheksaks erinevaks hankeks. Eesmärgiga võimaldada väiksematel ettevõtetel tulla hankes osalema.

„Maksumuse kogusumma heakorrale, kui räägime tavamõistes koristusteenusest, on suures plaanis 26 miljonit eurot. Tehnohooldusteenuste hangete summa jääb veidi väiksemaks - 15 miljonit eurot. See osa on tööde mahult väiksem, tõsi küll mitte ruutmeetrite arvu poolest,“ selgitas Udam.

Tema sõnul kuulutakse jaanuaris välja hanketeated. „Lepingud peavad olema sõlmitud 1. juuliks 2014. Hanke ja pakkumise tegemiseks polekski nii palju aega vaja. Hankele läheb aega kuni kaks kuud, eks ülejäänud aeg ongi nii võitjatele ettevalmistumise aeg kui vaidlustuste aeg. Objektid ei ole täna teenuseta,“ selgitas Udam.

Lepingutega jagatakse tööd regioonide kaupa, näiteks Tallinna piirkond on jagatud kaheks, Lõuna piirkond kolmeks ja Lääne piirkond kaheks osaks. Ettevõtte soovib nii saada rohkem teenusepakkujaid hankele.

„Ootame konkureerima usaldusväärse ja hea mainega ettevõtteid. Kindlasti professionaalseid teenusepakkujaid, samas ka julgeid väiksemaid ettevõtteid, kelle kasv on olnud stabiilne ja kes soovivad suuremat sammu teha,“ kirjeldas Udam ootusi.

Alapakkumiste vältimiseks on Riigi Kinnisvara Udami sõnul varasemalt kasutanud kunagi kehtinud meedet - täiendava garantiikirja küsimist. See on kunagi kehtinud ja toimis väga hästi, kui seda nõudsime. Reaalselt alapakkumise teinud ettevõte ei ole meile sellist garantiid toonud, lihtsalt loobuti sellisest pakkumisest. Nii oleme takistanud ettevõtteid sullerdamast,“ ,“ ütles Udam.

Pikemat intervjuud Elari Udamiga saab lugeda Äripäeva haldusuudiste veebilehelt SIIT.