Prokuratuuri taotlusel konfiskeeritud kriminaaltulu koguväärtus ületas möödunud aastal 1,4 miljonit eurot. Seda on ligi 200 000 eurot rohkem kui 2012. aastal. Lisaks narkokuritegudele pärines kuritegelik vara inimkaubandusest, varavastastele või maksukuritegudele pühendunud kuritegelike ühenduste ja gruppide tegevusest ning arvutikelmustest ja korruptsioonist.
Kui 2012. aastal võeti ära rohkem kui 50 000 euro väärtuses kriminaalset tulu viie kriminaalasja raames, siis 2013. aastal oli selliseid jõustunud kohtuotsusega asju juba 10. Kokku võeti ära 2013. aasta jooksul enam kui 5000 eurot kriminaaltulu 49 kriminaalasjas. Joobes juhtidelt konfiskeeriti 117 sõidukit.
2013. aastal esitati süüdistus 43 raskemas või organiseeritud narkokuritegevuse juhtumis. 10 gruppi tegutses piiriüleselt ja 14 juhul oli tegemist narkootikumide vahendamisega alaealistele. Näiteks toimetati Hollandist suure varalise kasu saamise eesmärgil Eestisse ca 13 kg marihuaanat ning Hiinast veeti läbi Eesti Hollandisse 100 kg narkootilise aine lähteainet (PMK), mille keemilisel sünteesil olnuks võimalik valmistada üle 60 kg narkootilist ainet MDMA-d. Kokku anti raskemates või organiseeritud narkokuritegudes süüdistatuna kohtu alla 166 isikut. 26 kriminaasjas jõustus süüdimõistev kohtuotsus juba 2013. aasta jooksul ning kokku konfiskeeriti nendes kriminaalasjades kuritegelikku tulu enam kui 400 000 EUR väärtuses.
Kuritegelike gruppidega seotud rohkem inimesi
Rohkem kui ühelgi varasemal aastal menetlesid prokuratuur ja politsei kriminaalasju, milles isikutele esitati süüdistus kuritegelikku ühendusse kuulumises ja selle raames kuritegude toimepanemises. Kui 2011. aastal esitati süüdistus kuritegeliku ühenduse paragrahvi järgi kahes kriminaalasjas 20 inimesele ning 2012. aastal üheksas kriminaalasjas 74 isikule, siis 2013. aastal anti 14 kuritegeliku ühenduse raames kohtu alla juba 145 isikut (sealhulgas kolm juriidilist isikut).
Süüdistuse saanud kuritegelikest ühendustest ligi poole tegevus oli rahvusvahelise mõõtmega:
• Viis kuritegelikku ühendust tegeles süüdistuse kohaselt salasigarettide äri või maksupettusega;• neli varavastaste kuritegude toimepanemisega, kolm narkokuritegudega;• üks deaktiveeritud relvade Eestisse toimetamise;• üks inimkaubandusega.
Möödunud aastal saatis prokuratuur suuremahulise rahapesusüüdistusega kohtusse üheksa kriminaalasja, millest enamiku puhul pärines rahapesu esemeks olev vara arvutikelmustest.
2013. aastal sai süüdistuse 17 isikut 10 raskemas korruptsioonikuriteos. Nendest üks oli riigireetmise juhtum, neli kriminaalasja oli seotud haridusasutustega, kaks KOVi ametnikega ja kaks kriminaalasja oli seotud riigiasutustega.
2013. aastal esitati süüdistus neljas inimkaubanduse juhtumis, millest kolm olid seotud Vietnami kodanike toimetamisega üle Vene-Eesti piiri.
Lähtudes sise- ja justiitsministri 26. märtsil 2013 kokkulepitust on politsei ja prokuratuuri ühised prioriteedid: võitlus alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastase kuritegevusega, eelkõige seksuaalkuritegevusega; perevägivald, eelkõige korduv vägivald; organiseeritud ja raske peitkuritegevus, esmajärjekorras: korruptsioonikuritegevus, narkokuritegevus, eelkõige tugevatoimelistele uimastitele ja alaealistele suunatud kuritegevus; suure kahjuga majanduskuritegevus; inimkaubandus, pöörates sealjuures tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja konfiskeerimisele kuritegude toimepanijatelt ning küberruumis toime pandud kuritegudele.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.