• 13.01.14, 09:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tondilosside lammutamiseks saab toetusraha

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) võtab 17. veebruarini vastu rahataotlusi lagunenud tondilosside lammutamiseks.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul jätkatakse keskkonnatasudest laekuva rahaga Eesti maastikke risustavate lagunevate tondilosside lammutamise toetamist. "Eesti inimesed hindavad puhast elukeskkonda. Tugi, mida aastakümnete tagusest ajast seisma ja lagunema jäänud vanade sõjaväe või tootmishoonetest maastike puhastamiseks pakume, on aktiivset kasutamist leidnud," ütles minister.
Lõppenud projektide seas on üks kohalike jaoks eriti oluline projekt Põlvas, kus lammutati sealse Orajõe kaldal asuva endise villavabriku hooned. Vanad tööstusobjektid põhjustasid kahju looduskeskkonnale ja olid tihedalt asustatud kesklinna piirkonnas ohuks ka inimestele. Nüüd on plats puhas ning piisavalt turvaline. Kohaliku omavalitsuse initsiatiivil koostatakse korrastatud alale detailplaneeringut, mille eesmärgiks on kinnistule puhkeala ja mänguväljakute rajamine. Vaata pilt SIIT.
Tänaseks on toetanud 72 projekti, mille raames lammutatakse maastikupilti reostavaid ja kasutusest välja langenud hooneid kokku 2,3 miljoni euro eest. Ligi pooled projektidest on juba lõpetatud ning ülejäänutel tööd käivad.
Kõige rohkem on ära tehtud Pärnu-, Tartu- ja Saaremaal, kus on lõpetatud kokku 12 projekti. Palju on lammutustöid lõpetatud ka Võru-, Lääne- ja Ida-Virumaal. Kõigi toetatud projektide staatust ja nende paiknemist näeb lisatud kaardilt.
KIKi keskkonnaprogrammist on maastikupilti kahjustavate ja kasutusest väljalagunenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitiste lammutamiseks  ja sellest tekkinud jäätmete käitlemiseks võimalik toetust taotleda alates 2012. aastast. Lisaks ümbruse korrastamisele aitab see propageerida ka materjalide taaskasutust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele