12. jaanuaril toimus IV Koduomanike kongress, kus Koduomaniku sõbra tiitli sai Õigusjärgsete Omanike Liidu asutajad ja Kiusaja auhind läks puuküürnikele.
Kuuendat aastat järjest valib Eesti suurim kodanikuorganisatsioon Omanike Keskliit sõpra ja kiusajat. Liidu peasekretäri Priit Värgi sõnul tehti kolmandat aastat järjest lõplik valik rahva poolt hääletusportaalis petitsioon.ee. Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajad said 40% hääletanute toetuse ning auhind anti üle asutajatele: Ivar Eslas, Jüri Estam, Jaak Herodes, Kalev Kukk, Inga Käär, Harri Leppik, Peeter Ploompuu, Vilip Pärisoo, Richard Pärnsalu, Anto Raukas, Raul Roman Tavast, Pärtel Tõnsberg, Tiit Ulas, Vladimir Viies, Väino-Rein Villik, Leo Õispuu ja Malle Õunapuu.
2008. aastal anti esmakordselt auhind üle Maksumaksjate liidu juhile Lasse Lehisele ning järgmistel aastatel on tiitliga pärjatud Konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku vald, õiguskantsler Indrek Tederit ja Tanel Viksi maamaksuvabastuse eest. Kiusaja tiitlid pole seni veel keegi vastu võtnud, kuid nendeks on osutunud Eesti Gaas, kahel korral Tallinna Vesi, Eesti Energia ja Euroopa Liidu kliimapoliitika.
Omanike Keskliidu tegevjuhi Priit Värgi sõnul suutsid Eesti Õigusjärgsete Omaniku Liidu asutajad 1994. aastal kodanikualgatuse korras uuesti käima lükata toppama jäänud omandireformi, mis viis Eesti ühiskonna ning omandisuhted Nõukogude aegsetest seadustest taas euroopalikku õiguskorda.
Koduomanike Kongressil oli esinesid sõnavõttudega TTÜ prof Roode Liias, liidu asutaja Harri Leppik, kaitseminister Urmas Reinsalu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, liidu volikogu esimees akadeemik Anto Raukas, liidu peasekretär Priit Värk, Tarbijakaitse Ameti endine juht Helle Aruniit ning kongressi patrooniks oli Ene Ergma.
Koduomanike Liit ehk Omanike Keskliit on 1994. aastal asutatud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu järglane, kellega on liitunud ca 64 200 korter- ja eramaja omanikku.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.