• 20.05.13, 17:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

MKM: surve tootjahindadele väheneb

Töötleva tööstuse tootjahinnad püsivad jätkuvalt pea muutumatuna, tulenedes nii imporditud sisendite hinnamuutusest kui ka tagasihoidlikust nõudlusest, mis hoiab ekspordihindu samuti langustrendil. Statistikaameti andmetel langesid aprillis tootjahinnad töötlevas tööstuses märtsiga võrreldes keskmiselt 0,2 protsenti, eelmise aasta aprilli tasemest olid hinnad 1,1 protsenti kõrgemad.
Tööstusharude lõikes ei ole pilt siiski ühesugune. Valdavalt on hinnad tõusnud aastaga paar protsenti või vähem, kuid eranditeks on endiselt toiduaine- ja joogitööstus, kummi- ja plastitööstus (aastane hinnatõus 6,3protsenti), ehitusmaterjalide tootmine (4 protsenti) ning elektriseadmete tootmine (4,5 protsenti). Toiduainetööstuses oli kiireima hinnakasvuga sektoriks kalatööstus, kus hinnad tõusid aastaga 12,7 protsenti. Suurima osakaaluga piimatööstuses jäi hinnakasv paari protsendi piiresse.
Ekspordi- ja impordihinnad jätkasid aprillis langustrendil. Eelmise aasta samast kuust olid hinnad vastavalt 1,1 ja 2,4 protsenti madalamad ning selle aasta märtsiga võrreldes langesid keskmiselt 1,0 ja 0,9 protsenti. Kui ekspordihinnad on püsinud languses juba kuus kuud järjest, siis impordihindade osas on sarnane trend kolmandat kuud. Hinnalanguse taga oli nii jätkuvalt nõrk välisnõudlus kui ka sellest tulenev nafta maailmaturuhinna ja teiste toormehindade kahanemine.
Aprillis mõjutasid taas ekspordi- ja impordihindade langust enam naftasaadused ja elektroonikatooted. Naftasaaduste väljaveo ja sisseveo hinnad kahanesid aastaga võrdselt 16 protsenti, elektroonikakaupade aastane hinnalangus oli jätkuvalt 2 protsendi piires. Ekspordihinnad tõusid aastaga enam suurema osakaaluga tegevusaladest toiduainetööstuses ja elektriseadmete tootmises, kasv oli vastavalt 3 ja 2 protsenti. Impordihindade osas oli endiselt kõrgeim kümnendiku suurune aastakasv põllumajandussaadustel, ent nende osakaal koguindeksi kujunemisel on väike. 2–3 protsendi piires kasvasid aastaga jookide ja metalltoodete sisseveohinnad.
Ettevõtjate ootused müügihindade edasiste arengute suhtes on viimastel kuudel tugevasti alla tulnud. Aprillis ootas lähikuudeks hindade kasvu 15 protsenti Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest, veebruaris oli nende osatähtsus peaaegu kaks korda kõrgem. Üle 80 protsendi tööstusettevõtetest eeldas hindade püsimist muutumatuna. Sarnaselt tänastele hinnamuutustele on suuremad ootused hindade edasise kasvu osas toiduainetööstuses ning kummi- ja plastitööstuses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.24, 17:13
Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele