Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetas ühtset maksubaasi

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetas ühtset maksubaasi eelkõige järgmistel põhjustel: Siseturu väljakujundamine nõuab aga ettevõtete maksustamisbaasi ulatuslikumat ühtlustamist. Kokkuvõttes võimaldavad esitatud eeskirjad kehtestada ettevõtte tulumaksu vastavalt majanduslikule suutlikkusele, vältida moonutusi ja ennetada maksudest kõrvalehoidmist., nt nagu piiriülese kahjumi piiratud tasaarvestamine, siirdehindade keeruline arvutamine ja topeltmaksustamine ning püsivate tegevuskohtade ja tütarettevõtete ebavõrdne kohtlemine ELis ning vastavalt nende asukohale riigipiiride sees või neist väljaspool. Komitee arvamuse kohaselt ei vähendaks CCCTB riiklike maksumäärade olulisust äriühingutele asukoha valimisel, kuna ka pärast CCCTB kehtestamist jäävad maksumäärad eri liikmesriikides erinevaks. Praeguses maksukonkurentsis on peamine teema kasumite ja kahjumite ümberpaigutamine liikmesriikidesse, kus maksustamismäärad on kas madalad või kõrged. CCCTBga keskenduks maksukonkurents neile teguritele, mida võetakse arvesse maksustamisbaasi jaotamise valemis.

1. Euroopa siseturg vajab tugevdamist.

2. CCCTBga luuakse piiriüleselt tegutsevatele äriühingutele paremad tingimused.

3. EMSK arvates on CCCTBga võimalik vähendada või lausa kõrvaldada suur osa maksualastest takistustest piiriülese tegevuse puhul ELis

4. CCCTBga muutuvad erinevused tegelikes maksumäärades läbipaistvamaks.

EMSK arvates on ühtse maksubaasi ettepanekus peamine kasumi ja kahjumi tasaarvestamine (konsolideerimine) eri liikmesriikides. Seda võib pidada CCCTB eeskirjade põhisisuks. Üksnes konsolideerimise abil on võimalik kõrvaldada olemasolevad tasaarvestamise probleemid, võimaldada üleeuroopalisi maksuneutraalseid ümberkorraldusi ja vältida topeltmaksustamist.

Samas näeb EMSK ka ühtse maksustamisbaasi ettepaneku negatiivseid külgi. EMSK mõistab, et osade liikmesriikide arvates ei ole see ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning need liikmesriigid kardavad, et selle süsteemi rakendamisega kaasnevad riigi suveräänsuse kitsendamine, maksualaste võimaluste piiramine, maksutulude vähenemine või muud soovimatud tagajärjed (näiteks töökohtade kaotus või ümberpaiknemine).

Kuid kuna CCCTB rakendamine oleks vabatahtlik, tõsi – vabatahtlik ettevõtetele, liikmesriik ei saa selle süsteemi valikut ettevõtetele keelata, siis kaaluvad EMSK hinnangul positiivsed küljed võimaliku negatiivse mõju ikkagi üles. Siiski on EMSK seisukohal, et komisjon peaks tagajärgede paremaks hindamiseks neid aspekte sotsiaalmajandusliku analüüsi raames täpsemalt uurima.

Lisaks üldisele hinnangule esitas EMSK Euroopa Komisjonile ka hulga konkreetseid märkusi. Neist toon esile järgmised: EMSK ei pea asjakohaseks, et selliseid sissetulekuid maksustatakse, kui välisriigi maksustamistase on madal. See on vajalik selleks, et vältida direktiivi väga erinevat rakendamist riikide tasandil ja seega vaid direktiivi üksikute eeskirjade rakendamist. Eelkõige puuduvad määratlused (näiteks majanduslik omanik) ja piisavalt ei kasutata täpsustatud õigusalaseid mõisteid (näiteks põhivara, soetusmaksumus, tootmiskulud). See nõuab aga liikmesriikidevahelist paremat haldusalast koostööd, mis praegu veel puudub. Siiski võib prognoosida liikmesriikide pädevate siseriiklike ametiasutuste ja peamise maksuhalduri vahelisi vaidlusi seoses taotlustega pädeva asutuse arvamuse saamiseks ning tuluauditite ja jaotusvalemi küsimustega. Praegune ettepanek, mis annab võrdse kaalu nii käibetegurile kui ka vara- ja tööjõutegurile, võib soosida liikmesriike, mis tarbivad rohkem lihtsalt oma suuruse tõttu. Intellektuaalomandi peaaegu täielik kõrvalejätmine jaotusvalemist teeb sellest süsteemi, mis põhineb iganenud nägemusel Euroopa majandusest. Eraldiste loomine on piiratud juhtumitega, mille aluseks on üksnes õiguslikud kohustused. See välistab puhtalt majanduslikult põhjustatud varade maksustamise. Komitee arvates ei ole see majanduslikust seisukohast õigustatud, kuna seega piiratakse majanduslikku suutlikkust ja seeläbi maksustatavat kasumit. See on õigustatud. Varakogumina amortiseerimise lahendus pakub äriühingutele sisefinantseerimise võimalust. 25% amortisatsioonimäära puhul tasaarvestataks suur osa amortisatsioonikulumist aga alles asendusinvesteeringu hetkel. Seepärast tuleks asjakohaselt tõsta amortisatsioonimäära varakogumina amortiseerimise korral.

1) Väljastpoolt ELi teenitud sissetulekute topeltmaksustamise vältimine põhimõttelise maksuvabastuse kaudu on tervitatav ja väärib edasiarendamist.

2) Üksikuid eeskirju on vaja osaliselt märkimisväärselt täpsustada.

lähenemisviisi kasutuselevõtmist maksustamisbaasi kindlaksmääramise jaoks peab komitee kasulikuks eelkõige selleks, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks maksustamismenetlust ja tagada eeskirjade ühtne rakendamine maksukohustuslaste suhtes.3) „Kõik ühest kohast” (one-stop-shop)

4) EMSK leiab, et Euroopa Komisjon peaks pöörama enam tähelepanu kavandatud jaotussüsteemile.

5) Eraldiste loomise võimalust piiratakse komitee arvates liiga suures ulatuses.

6) Ettepanekus sisaldub võimalus kasutada varakogumina amortiseerimist individuaalse amortiseerimise asemel.

Teema lõpetuseks ka positiivse stsenaariumi ootus – EMSK loodab, et ühtne maksubaas võib viia juba mõne aastaga nõuetele vastavusega seotud kulude märkimisväärse vähenemiseni äriühingute jaoks ja halduskulude vähenemiseni liikmesriikide jaoks.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstukoja Teatajas .

 

 

Autor: Lemmi Kann, Reet Teder