Uustalu: ELi ühtne maksubaas tekitaks maksuhaldurile suure lisakoormuse

Järgneb intervjuu Erki Uustaluga: 

Mida äriühingute ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB) endast kujutab?

16. märtsil 2011 avalikustas Euroopa Komisjon äriühingute ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) direktiivi eelnõu. Tegemist oleks ühtsete maksureeglitega, mida Euroopa Liidu piires tegutsev äriühing võib omal vabal valikul kasutada. Põhimõtteliselt annab uus süsteem võimaluse korraga mitmes riigis tegutseval äriühingul valida, kas ta soovib edaspidi lähtuda ainult ühest EL CCCTB maksureeglistikust ning suhelda vaid ühe riigi maksuhalduriga või lähtuda ka edaspidi olemasolevatest siseriiklikest süsteemidest, kus ta peab tundma ja puutuma kokku mitme erineva liikmesriigi maksusüsteemiga ning suhtlema ja vaidlema mitme erineva riigi maksuhalduriga.

CCCTB kasuks valinud äriühingud ning kontsernid saaksid edaspidi esitada kogu oma tegevuse kohta ainult ühe maksudeklaratsiooni selles riigis, kus asub kontserni peakontor. Tulumaksustamisel käsitletaks kontserni kui ühtset maksukohustuslast, kus kontsernisisesed tehingud jäetakse tähelepanuta. Ühtse konsolideeritud maksukohustuse tulemuseks on ka see, et maksustatakse vaid konsolideeritud tulemit ehk kontserni kuuluvate erinevate äriühingute kasumid ja kahjumid liidetakse enne maksukohustuse määratlemist kokku, hoolimata sellest, et kontserni kuuluvad äriühingud asuvad mitmes erinevas Euroopa Liidu liikmesriigis.

Kui kontserni peakontori asukohariigi maksuhaldur on maksubaasi CCCTB reeglistiku alusel välja arvutanud, jagavad liikmesriigid, kus kontsern tegutseb, maksubaasi etteantud valemi alusel omavahel ära. Igale riigile omistatud tuluosale rakendatakse antud riigis kehtivat äriühingute tulumaksumäära.

Arvestada tuleb sellega, et tegemist on alles eelnõuga, mis võib menetluse käigus veel muutuda. Samuti pole kindel, et see kehtestatakse üle-Euroopalisena. Kui kõik riigid pole CCCTB kehtestamisega nõus, on võimalik, et see võetakse kasutusele väiksema hulga riikide poolt tõhustatud koostöö raames eeldusel, et selleks on olemas vähemalt üheksa huvitatud liikmesriiki. 

Ühtlane maksubaas peaks vähendama siis vaidlusi ka siirdehindade osas?

Ettevõtjate seisukohast vaadatuna on CCCTB üheks positiivseimaks argumendiks kindlasti selle mõju siirdehindadele. Kuna kontserni hakatakse käsitlema ühtse maksumaksjana, siis kõik kontsernisisesed tehingud ei oma enam rolli ning need jäetakse tähelepanuta. Seega kaob ka ära vajadus siirdehindade määratlemise järgi. Tulemuseks on administratiivse koormuse vähenemine ettevõtjate jaoks. Siirdehindade määratlemise vajadus säilib küll olukorras, kus CCCTB-d rakendav ettevõtja teeb tehinguid seotud isikuga, kes ei saa kasutada CCCTB-d, näiteks Eesti äriühingu tütarühing Venemaal.

Lisaks võib positiivse poolena välja tuua ka võimaluse maksustada kasumeid konsolideeritud baasil ning suhelda vaid ühe riigi maksuhalduriga. Mainimata ei saa jätta ka seda, et CCCTB alusel oleks osaluste võõrandamisest saadud kasu emaühingule täielikult maksuvaba. Kkehtiv Eesti maksusüsteem võimaldab kahjuks sellisel juhul ainult maksustamise edasilükkamist.

Kas ja kuivõrd puudutab maksubaasi ühtlustamine reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastust Eestis?

Kuna eelnõu kohaselt on CCCTB ettevõtjatele vabatahtlik, ei mõjuta see otseselt reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastust Eestis. Ettevõtjad saavad teha valiku kumba maksusüsteemi nad soovivad rakendada. Need, kes leiavad, et reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus on soodsam, jätkavad vana süsteemi alusel. Piiriüleselt mitmes Euroopa Liidus tegutsevad ettevõtjad, kes leiavad, et CCCTB alusel oleks nende administratiivne koormus ning maksukohustus soodsam, võivad otsustada CCCTB kasuks. Küll tuleb aga silmas pidada, et maksude vältimise ärahoidmiseks ei ole lubatud kohalduvat maksusüsteemi valida igal aastal, vaid CCCTB kasuks otsustanud äriühing on sellega seotud viis aastat enne, kui ta saab otsustada vana süsteemi juurde tagasi pöörduda.

Kas see võib sundida Eestit maksusüsteemi muutma?

Iseenesest ei kohusta CCCTB Eestit oma maksusüsteemi muutma. Samas uue süsteemi rakendamine lisab Eesti maksuhaldurile täiendava administratiivse koormuse. Kui nad on senini pidanud administreerima ainult Eesti tulumaksusüsteemi, siis CCCTB rakendamisel peaksid meie maksuametnikud olema võimelised ka ühtset konsolideeritud maksubaasi administreerima. Ja kuna viidatud maksubaas lähtub äriühingute aastapõhisest maksustamisest (st. äriühinguid maksustatakse kasumi teenimise hetkel), erineb see oluliselt Eestis hetkel kehtivast äriühingute tulumaksusüsteemist. Seega peab maksuhaldur uue süsteemi administreerimiseks oma haldussuutlikust täiendavalt tõstma.

CCCTB rakendumisel peab Eesti olema võimeline uut süsteemi täies ulatuse administreerima ka olukorras, kus meil on võib-olla ainult kaks-kolm CCCTB kasuks otsustanud rahvusvahelise kontserni peakontorit Eestis. See võib tähendab ühtlasi, et Eesti riigi jaoks võivad administreerimiskulud olla ebaproportsionaalselt suured võrreldes sellest süsteemist Eestile laekuva maksutuluga.

Maksualaste direktiivide vastuvõtmine Euroopa Liidus eeldab alati liikmesriikide ühehäälsust - mitte ükski liikmesriik ei tohi vastu olla. Täpselt samadel alustel toimub direktiivide muutmine või nende kehtetuks tunnistamine. Seega kui direktiiv on korra juba vastu võetud, on protsessi tagasipööramine raske kui mitte võimatu. Seega kui peale CCCTB direktiiv vastuvõtmist Eesti avastab, et kahe maksusüsteemi paralleelne administreerimine ei ole talle jõukohane, ei ole CCCTB-st sisuliselt võimalik loobuda. Tehniliselt lihtsam on siis loobuda reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastusest. Loodame, et antud probleemitõstatus on siiski vaid teoreetiline ja praktikas see ei tõusetu. 

Kas otsustavaks saab see, mis hetkest  ELis ühtse maksubaasi alusel tulu maksustatakse - kas tulu tekkimise või väljavõtmise hetkest?

Äriühingute ühtse konsolideeritud maksubaasi eelnõu kohaselt maksustatakse CCCTB valinud äriühinguid aastapõhiselt st. eelkõige tulu tekkimise hetkel. Tegemist on traditsioonilisel maksusüsteemil põhineva süsteemiga, kus on aluseks võetud võimalikult väheste eranditega lai maksubaas.

Nagu eespool mainitud, siis CCCTB otsest ohtu Eestis kehtivale maksusüsteemile ei kujuta, kuna tegemist on ettevõtjate jaoks vabatahtliku süsteemiga. Kuna aga tegemist on kahe olemuselt täiesti erineva maksusüsteemiga, võib see tekitada alguses hulga praktilisi küsimusi maksuhaldurile maksude administreerimisel, näitkes kuidas tagatakse maksude arvestus olukorras, kus reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastust kasutav äriühing otsustab CCCTB-d kasutama hakata või vastupidi, kas CCCTB maksumäärana võetakse Eestis aluseks 21% kasumi teenimisel või lubatakse samuti maksukohustust kasumi jaotamiseni edasi lükata, jne.  

Kuidas mõjutab ühtne maksubaas väikseid ettevõtteid?

Ühtne maksubaas ei näe ette erinevaid reegleid suurtele ja väikestele äriühingutele. Küll on Euroopa Komisjon ise avaldanud arvamust, et väikesed ettevõtjad võivad ühtsest konsolideeritud maksubaasist isegi rohkem kasu lõigata. Eelkõige väiksemate äriühingute jaoks on ebaproportsionaalselt kulukam viia ennast kurssi erinevate riikide maksusüsteemidega, mistõttu ühest maksusüsteemist lähtumine ning ühe maksuhalduriga suhtlemine CCCTB alusel võiks talle pigem lihtsam olla.

Nagu mainitud, siis CCCTB annaks positiivse efekti eelkõige siis, kui äriühing tegutseb korraga mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Kui äriühing tegutseb jäägitult ainult Eestis ja ei kavatse naaberriikidesse laienema hakata, siis võib ta rahulikult jätkata tegutsemist reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse tingimustes ja keegi ei käsi tal kohustuslikus korras ühtset konsolideeritud äriühingute maksubaasi rakendama hakata.

Miks riigid nagu näiteks Iirimaa ühtse maksubaasi ideele vastu punnivad?

Eks üheltpoolt on kartuseks, et „annad kuradile näpu, võtab ta terve käe“. Nagu varem korra juba mainitud, siis direktiivide muutmine või kehtetuks tunnistamine nõuab liikmesriikide ühehäälsust, mistõttu juba vastuvõetud CCCTB direktiivist võib hiljem olla juba raske taganeda. Kui siia juurde lisada ka Saksamaa ja Prantsusmaa retoorika, kes soovivad maksumäärade ühtlustamist Euroopa Liidus, võidakse selles näha mitmesammulist protsessi äriühingute tulumaksusüsteemide täielikuks ühtlustamiseks Euroopa Liidus. St. algse idee kohaselt on CCCTB ettevõtjatele vabatahtlik koos liikmesriikide võimalusega ise maksumäärasid kehtestada, seejärel ühtlustatakse ka maksumäärad ning lõpuks muudetakse CCCTB ettevõtjate jaoks kohustuslikuks. Samas kuna kõiki maksuotsuseid saab Euroopa Liidus vastu võtta ainult ühehäälselt, saab praktikas iga riik panna veto uutele arengutele, kui ta arvab, et CCCTB kaugeneb liigselt oma esialgsest ideest.

Teiseks põhjuseks, miks Iirlased on CCCTB vastu olnud, on CCCTB alusel laekunud maksutulude jaotamise valem asjaosaliste riikide vahel. Iirlased on avaldanud arvamust, et CCCTB alusel laekuks nende riigieelarvesse vähem tulumaksu kui nende olemasoleva tulumaksusüsteemi alusel laekuks.

Kui tõenäoline see on, et ühel hetkel hakataks ühtlustama ka maksumäärasid?

On hulk riike, kes taotlevad ka maksumäärade ühtlustamist. Eks ühehäälsuse põhimõte maksudirektiivide vastuvõtmisel seab sellistele arengutele teatud piirid, kuid teisalt räägitakse, et visadus võib ka sihile viia.

Erki Uustalu on Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige ja TÜ rahvusvahelise ja Euroopa maksuõiguse õppejõud. Aastatel 2004-2007 oli Uustalu Euroopa Komisjoni CCCTB töögrupi liige.